F. Scott Fitzgerald „Ilus ja neetu“

1922. aastal esmakordselt ilmunud „Ilus ja neetu“ on autori teine romaan. Selle romaani tegelased põhinevad suures osas kirjaniku enda isiklikel suhetel ning abielu Zelda Fitzgeraldiga.

Romaani tegevus algab 1913. aastal, kui Anthony Patch on 25-aastane. Anthony on haritud noor mees, kelle elu sisuks on sõpradega koos väljas käimine ja filosofeerimine. Samuti on ta veendunud, et ta ei abiellu kunagi, kuni ühel päeval kohtub ta kauni Gloriaga. Ta ajab Gloriat taga, kuni nad lõpuks abielluvad.

Väliselt tundub nende elu ideaalne. Kaks teineteist armastavat inimest, kes tööl käima ei pea, sest raha neil on. Tuleviku pärast nad ka ei muretse, sest ootavad Anthony vanaisa pärandust. Nii nad siis veedavadki oma päevi lõbutsedes ja pillerkaaritades ning pärandust oodates.

Päriselt on aga nende elu üsna tühi. Õige pea ei saa nad enam omavahel läbi. Pisiasjadest tekivad tülid, filosoofilised mõtisklused ei vii neid kuhugi. Problemaatiliseks muutub ka nende elustiili säilitamine, sest raha kulub ootamatult kiiresti ning oodatava pärandusega ei lähe ka kõik nii nagu peaks.

Seda aega, mis eelnes Esimesele maailmasõjale on Fitzgerald huvitavalt kirjeldanud rikka inimese vaatepunktist. Kuidas elu oligi lõbus, kui oled noor ja rikas. Sul on sõpru ja tutvusringkond on lai. Ei ole muud muret, kui seda, kuhu ja kellega õhtul välja minna. Ja kuidas kõik muutub siis, kui su elul muud sisu polegi ning ühel hetkel hakkavad tekkima suhte- ja rahaprobleemid ning tutvusringkond järjest kahaneb ning lõpuks kaovad viimasedki sõbrad, sest Anthony ei suuda end kokku võtta, et minna tööle. Tema peab ennast teistest paremaks ning leiab, et temasugune inimene ei ole määratud tööl käima. Sellest saabki tema allakäik alguse ning kirjanik on hästi näidanud inimeste mandumist.

Tegelaste karakterid ei ole siin meeldivad. Ei meeldinud mulle Anthony ega ka Gloria. Nende mõtted ja teod ei suutnud mulle hinge pugeda, aga samas oli autor neid siiski realistlikult kujutanud ning nad mingit moodi ikkagi olid köitvad. Selle raamatu lugemiseks tuleb varuda aega, et vahepeal loetu üle mõtiskleda. Soovitan lugeda nendel, kellele meeldivad rahuliku kulgemisega raamatud, sest siin praktiliselt ei toimu suurt midagi. Palju on arutlusi ning tegelaste mõtteid.

***

Ilmunud: Postimees Kirjastus, 2020

Tõlkinud: Peeter Villmann

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Loe e-raamatukogust ELLU

Triinu Rannaäär
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga