Colson Whitehead „Maa-alune raudtee”

“Cora on noor orjatar 19. sajandi USA lõunaosariigi Georgia puuvillaistanduses. Kaotanud kõik lähedased, elab ta saatusekaaslaste kogukonnast väljatõugatuna pidevas hirmus homse ees. Kui Caesari-nimeline ori teeb tüdrukule ettepaneku salajase maa-aluse raudtee kaudu vabadusse põgeneda, jääb ta nõusse. Nad asuvad üliohtlikule rännakule, kannul peremehe palgatud jäljekütid. Ühest kohast teise põgenedes joonistub välja jõhker pilt USA orjanduslikust ühiskonnast. Maa-aluseks raudteeks kutsuti ka tegelikkuses eksisteerinud põgenemisteed, mida mööda orjad eluga riskides põhjaosariikidesse püüdsid jõuda. Whitehead läheneb ajaloolistele motiividele vaba fantaasia­lennuga ning nii on romaanis tegemist terve raudteevõrgustikuga oma jaamade ja vedurijuhtidega. „Maa-alusest raudteest” sai kiiresti nii lugejate kui ka kriitikute lemmik. Romaani tunnustati mitmete oluliste USA kirjandusauhindadega. Aastal 2021 valmis raamatu põhjal Amazon Prime’i draamasari, mis võitis parima lühisarja Kuldgloobuse ja nomineeriti seitsmele Emmyle. USA kirjanik COLSON WHITEHEAD (sündinud 1969) on kirjutanud kaheksa romaani ja võitnud hulgaliselt auhindu, sh kahel korral Pulitzeri preemia. Lisaks „Maa-alusele raudteele” pälvis ta hinnatud tunnustuse ka romaani „The Nickel Boys” (2019) eest. Whitehead käsitleb teravaid sotsiaalseid teemasid värskete ja leiutavate võtete abil, põimides sageli oma romaanidesse fantaasiakirjanduse elemente.” – tutvustus raamatu tagakaanelt.

Leia raamat e-kataloogist ESTER.

Raamatuga kevadesse 2023/2024 osalejate tagasiside

Colson Whitehead „Maa-alune raudtee” – Kui tavaliselt olen päri nendega, kes eelistavad raamatut selle järgi vändatud sarjale või filmile, siis siinkohal tuleb tunnistada, et Amazon Prime’i sari teeb raamatule silmad ette. Seal tuleb paremini välja see hirmutunne ja maagiline realism, mida lugu endas kätkeb. Seriaal on üsna raamatutruu, paar pisikest detaili on muudetud. -Liis A

Colson Whitehead „Maa-alune raudtee” – Ei olnud huvitav (vähemalt mulle). Nukker alatoon. –Liivi S

Colson Whitehead „Maa-alune raudtee” – Teos väärib kindlasti lugemist, aga tõenäoliselt ei sobi päris kõigile. Kuigi käsitletavad teemad olid rasked ja kohati brutaalsed, siis ei saa ikkagi öelda, et teos oleks tekitanud tugevaid emotsioone. Pigem jättis külmaks. Põhjuseks oli, et minu jaoks oli raske peategelasega suhestuda. Ta jäi minu jaoks ühedimensiooniliseks ja seega ei elanud ma talle ka nii väga kaasa. Sama võib öelda ka kõrvaltegelaste kohta. -Marjonella U

Colson Whitehead „Maa-alune raudtee” – Põnev raamat Ameerika orjade elust. Põhitegelaseks on noor orjatar, kes põgeneb maa-aluse raudtee kaudu põhjaosariiki vabadusse. -Viivi T

Colson Whitehead „Maa-alune raudtee” – Ei soovita lugeda, sest liiga räige, liiga keeruline, liiga palju kõrvaltegelasi, liiga… Emotsioone oli liiga palju, palju õudusi, palju piinamisi. Kujutasin ette, et mis tunne minul oleks olnud, kui mind oleks nii piinatud. -Reet V

Colson Whitehead „Maa-alune raudtee” – 19. sajandi Ameerika lõunaosariigid orjad, orjapidajad ja orjapüüdjad ning noor orjatar Cora, kes otsustab põgeneda ja leida parem elu. Raamat, mis jääb peale lugemist veel kauaks meelde. –Kaire K

Colson Whitehead „Maa-alune raudtee” – Kui kedagi huvitab teema 19.saj orjusest Ameerikas, siis soovitan. Kaasahaarav lugu orjatüdrukust, kes põgeneb oma isanda juurest. –Maia K

Colson Whitehead „Maa-alune raudtee” – Saab ettekujutuse orjade elust Ameerikas 19. sajandi esimesel poolel. Peategelane Cora põgeneb puuvillaistandusest koos teise orjaga. Elab üle erinevaid katsumusi, lõpuks on ta vaba. Huvitav oli lugeda. Orjade elu oli väga ränk, sellepärast üritasid paljud põgeneda. -Esta K

Colson Whitehead „Maa-alune raudtee” – Ei soovita. Väga sünge eriti praeguses jõulueelses perioodis. Jõhker pilt orjanduslikust USA-st. Ei suutnud lõpuni lugeda. On kirjutatud endiste orjade elu- ja põgenemislugude (tõsieluliste) põhjal. -Eve R

Colson Whitehead „Maa-alune raudtee” – Soovitan neile, keda huvitab orjade elu Ameerikas. Huvitav, aga karm, raske ja julm raamat. Annab hea ülevaate orjade elust sel ajal. Autor ei säästa lugejat millegagi, ei ilusta elu. –Pia K

Colson Whitehead „Maa-alune raudtee” – Kaasahaarav ja kaasatundev lugu orjusest. Kogu aeg oli mõte, et tegelikult nii oligi olnud, juhtunud. Need võisid olla inimesed tegelikust elust. Ääretult ängistav lugu. -Kadri M

Colson Whitehead „Maa-alune raudtee” – Soovitan lugeda, sest meil on see võimalus. Nt. Briti ülikoolides on teos keelatud raamatute nimekirjas, kuna seal kajastatakse orjuse teemat. Suhtusin raamatusse algul eelarvamusega, kuna sisuks oli mustade ja orjade teema, aga osutus huvitavaks ja põnevaks lugemiseks ning tuli tahtmine vaadata ka raamatu põhjal tehtud filmi, kuigi seal võib esineda palju vägivaldseid stseene. –Monika L

Colson Whitehead „Maa-alune raudtee” – Meiegi esivanemad olid orjad. Kohutav on orja seisund- temal pole mingeid õigusi. Praktiliselt ei peeta teda inimeseks. Veel praegugi esineb maailmas orjapidamist. Seda tihti varjatud kujul. –Mare A

Colson Whitehead „Maa-alune raudtee” – Põnev ja kurb lugu noorest orjatarist Corast 19. sajandi USA lõuna-osariigi puuvillaistanduses. Ei oska küll aru saada, kuidas nii on võimalik. Loe kindlasti, sest siis saad teada palju neegrite elust ja ma siiralt loodan, et nii oskad ka praegust elu hinnata. -Imbi M

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga