Teater on saast.
Teater on armastus.
Teater on ajaraisk.
Teater päästab elusid.
Olles pühendanud enam kui pool oma elust näitlemisele, lavastamisele ja näidendite kirjutamisele, jõudsin küsimuseni, mis mõte sel kõigel üldse on. Jäin vastuse võlgu.
Tulemuseks on raamatutäis isiklikke, torkivaid ja sapiseid kirju, sest kuidas teisiti neid armastuskirju kirjutatakse? Huulepulgajälgedega ja lõhnastatud paberil? Unustage ära.
JIM ASHILEVI
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
***
Raamatuga kevadesse 2023/2024 osalejate tagasiside
Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile” – Väga hästi kirjutatud näitleja elust teatris ja tema kujunemisest näitlejaks. Tavalisele teatri külastajale tundub, et kõik on nii lihtne, et mine lavale ja mingit muret ei ole. Tegelikult on see suur töö iseendaga. Kõikidel näitlejatel selleks jõudu ja ka oskust ei ole. Staarideks saavad tugevamad. –Imbi M
Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile” – Jim Ashilevi kirjutab oma kutsumusest, teisest kodust ja kirest – teatrist, kirglikult ja ausalt, ennast positsioneerides, otsides enda kohta teatris ja teatri kohta endas. Nii idealism kui realism – „ei saa sinuga, ei saa sinuta“. Teater kui mäng, mida inimene vajab näha ja kogeda. Teater kui elupide ja rituaal. Ideaal – „Need väärtused, mille alusel teater inimesi omavahel koos töötama ja läbi käima paneb, muudavad maailma paremaks paigaks“ (lk 71). Nauditav ehe lugemine, mis loob mõistmist ja kaasa elamist. -Kati V
Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile” – Usun, et enamusel, kes on selle raamatu sihtgrupp, on see praeguseks ka juba loetud – pole ju tegu värske kirjandusega. Mis on lausa kurb, sest “Othellot”, mille valmimisele me Jimi päeviku kaudu kaasa elame, ei ole ju ammugi enam mängukavas – tahaks näha seda, mida ta kirjeldab, minna veel sammu võrra temaga kaasa. Hea lugemine, et mõista loomeinimese protsessi. Kuid eks siin ole ka palju kordusi, n-ö mahu täis kirjutamist: väljakutse toimetajale – kas “isiklikke kirju” tohib kärpida? -Liis A
Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile” – See on raamat, mida ei saa algusest lõpuni ühe raksuga läbi lugeda… vahepeal on ka mõelda vaja. Ja selleks annavad need kirjad piisavalt põhjust ja teemasid, mille üle mõtiskella. Hea raamat teatrihuvilisele lugejale. -Ester L
Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile” – Soovitan. Väga aus ja siiras jutustus kogu näitlejatöö ilus ja valus. Huvitav sisekaemus näitleja perspektiivi etenduse ettevalmistamisel. Usun, et see raamat muutis mu vaatevinklit teatrikülastajana, et märgata rohkem näitlejatööd. -Anni L
Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile” – Soovitan inimestele, kes armastavad teatrit ja näitlejat. Tore on lugeda näitleja kogetud mõtetest ja tunnetest teatriga seoses. Kohati on see elu väga heitlik, samas aga loominguline, palju eneseteostust pakkuv, kohati isegi naljakas. –Ene A
Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile” – Nende kirjade kaudu saab ülevaate, kuidas autorist sai näitleja. Suur osa kirjadest on kirjutatud perioodil, mil Ashilevi valmistus Othello rolliks. Huvitav oli lugeda. Näitlejana viibib autor erinevates linnades, aga “Lõpuks võivad linnad olla millised tahes, kodu on seal, kus on omad inimesed.” (lk. 229). –Esta K
Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile” – Mõnus lugemine teatrielust. Kui hakkasin lugema, ei saanud hästi käest ära panna. –Helle-Mall V
Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile” – Mõnus raamat teatrielu telgitagustest ja näitlejaks olemisest. Kirjad on ausad, kuid muhedad. Samas veidike ka ühiskonnakriitilised. Väga soovitan. Sain hea lugemiselamuse. –Linda K
Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile” – Soovitan! Armastusega kirjutatud, sellepärast. Teatrimaagia! Võlumaailm! Selle võlu ja valu telgitagused. Armastan, soovin edu! Mõistan autorit. Olin ise ka noorelt “teatrihaige”. Siin jõuab autor tegudeni. Igasugune loominguline elukutse on eriti huvitav. Teater võimaldab “läbi elada” paljusid elusid- suur privileeg. Praegu leian (88.a), et tegelik elu on siiski huvitavam. –Milvi S
Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile” – Lihtsalt suurepärane raamat. Minu jaoks kategoorias “intelligentne kirjandus”. Goodreadsis keegi kirjutas, et see raamat võiks olla teatritudengite kohustuslikus lugemisnimekirjas ja ma olen 100% nõus – sama asja mõtlesin ma mitu korda raamatut lugedes ise ka. Raamat saab alguse 2015. aasta augustis (enne seda läks ka Von Krahli trupp laiali, nad küll jätkasid, aga mitte täiskoosseisus), mil Ashilevil oli teatritegemise kriis ning lõppes põhimõtteliselt Vanemuise “Othello” esietendusega mais 2016. Formaadiks on kirjad teatrile- milles õigele armastusele kohaselt on väga erinevaid tundeid- nii positiivseid kui negatiivseid, mida Ashilevi üritab enda jaoks lahti mõtestada. Loomulikult räägib ta ka erinevatest etendustest, kus ta kas ise osalenud on või mis teda aastate jooksul mõjutanud on ning ma pean tunnistama, et nii mõnegi puhul tekkis tunne, et nii kahju, et ise seda vaatama ei jõudnud või ei osanud vaatamiseks valida. Kõlama jäi eriliselt minu jaoks mõte läbi Kalju Komissaarovi suu kui ta noori tudengeid õhtutas rohkem raamatuid lugema- “Inimene saab mõelda ainult sellest, mida ta teab. Kui su teadmised on hernetera suurused, siis sa eladki herneterasuuruses maailmas”. –Sandra O
Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile” – Raamatut oli põnev lugeda, sest sellest käivad läbi päriselt toimunud sündmused, etendused, päris inimesed ja näitlejad, keda me teame ja laval vms näeme. Samas on see üsna isiklik. Ühe noore näitleja sisevaade ühe näituse sünniprotsessile. Näitleja suhtest teatriga, mida ta ühelt poolt tõesti väga armastab, ent mis samas ka endas ja maailmas kahtlema paneb. –Kadi K
Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile” – Tore lugemine. Huvitav vaatenurk näitleja töö argipäevast. –Sirje K
Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile” – Soovitan väga seda raamatut. See, kuidas autor teatri ja näitleja elu kirjeldas oli paeluv ja põnev. Kui inimesed tavaliselt teatris käivad, siis ei mõtle nad palju protsessile, kuidas teatritükk lavale jõuab. Õnneks saab sellest raamatust vägagi hea ülevaate, kuidas üks näitleja selleni jõuab. Samuti kirjutab Jim väga ladusalt ja lummavalt. -Merily R
Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile” – Soovitan, sest autor on multitalent ja inimene, kellel on usku sellesse, mida ta teeb ning mis annab ta elule väärtuse ja mõtte. Kirjade kaudu tõestab ta, miks teatrit on üldse vaja. “Mis sa, hing, siis teed, kui armastus teatri vastu on suur, aga sulle tundub, et sulle teatri südames kohta pole?…Siis ei jäägi üle muud, kui tuleb kirjutada armastuskiri. Palav, tuline ja segane.” (lk 47) Sisevaatlused on saanud oluliseks osaks meie elus. –Silvia M
Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile” – Jim Ashilevi on pannud nendesse kirjadesse palju erinevaid emotsioone ja tundeid. Ta oli endas pettunud, sest oli jooksnud ummikusse, ei saanud enam aru, mis rida ta teatris ajab, mis on tema väärtus teatris. Ta otsis seda, mis teda teatrisse meelitas. Seda “Othellot” oleksin vaadanud küll, eriti teades nüüd, kui pingelise töö tulemusena see lavastus sündis. –Anu P
Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile” – Hea ülesehitus, mis on põhjalikkusega põimitud igapäevaste toimingutega. Meeldis värskus, mis õhkas sellest raamatust! Soovitan, hea ajaviide! -Inge M
Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile” – Raamatut lugedes saab teada, milline on näitleja töö iseendaga. Näitlejal peab olema hea mälu, empaatiavõime ja teatud määral edevust. Ta on ühenduslüli autori ja publiku vahel, muutes kirjasõna elavaks. Teater lahutab meie meelt ja paneb mõtlema elu põhiküsimuste üle. -Tiiu K
Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile” – Soovitan nooremale teatrist huvitatud lugejale. Olles pühendanud enam kui poole oma elust näitelemisele, lavastamisele ja näidendite kirjutamisele, jõudis J.A.küsimuseni, mis mõte sel kõigel üldse on, ja jäi vastuse võlgu. Teater pakub küll veidrikele varjupaika, aga ta pole mingi karp, kuhu ühiskond oma rikkis lapsed peidab. Ta on eeskuju kogu maailmale, näidates üht võimalikku koosolemise ja toimise viisi. Teater on suhe. Suhe lõpeb siis, kui enam ei suhelda. Noorpõlve pime armastus sai läbi, alanud on küps armastus, kus julgetakse näha. J.A. arvab, et Tallinn on kivilinn, Tartu on leebem ja armastusväärsem, Haapsalu on kodulinn. –Leili K