Valik novelle, kokku 14, on valitud Tove Janssoni viimasest neljast novellikogust. Need on täiskasvanu-novellid. Enamasti on juttu täiskasvanutest, vanemas eas inimestest, kelle elu kõrghetked on möödas. Siiski, esimeses novellis „Paat ja mina“ oli peategelaseks laps.
Minu jaoks on hetkel oluline ja kõnekas novell „Kuulajanna“.
Lugu vanaprouast, kes on aastaid kuulanud oma sugulaste ja tuttavate lugusid ja hakkab koostama kaarti nende tegelikest suhetest, mis on lihtsalt pealtvaatajate jaoks varjatuks jäänud. Samal ajal aga annab tunda see, et igasugused suhted-seosed hakkavad tal endal sassi minema, hämarduma…
„Võimalik, et me ei pane piisavalt tähele, mis meie kallite inimestega toimub, kui see on pidev ja ühtlane protsess, mida täies ulatuses on võimeline mõistma ainult niisugused isiksused nagu tädi Gerda enne oma muutumist.“ (lk 18)
Tuula Karjalainen, kes on Tove Janssoni elulooraamatu „Tee tööd ja armasta“ autor, kirjutas sissejuhatuses:
„Tema looming on sedavõrd mahukas, et igaüks, kes sellest kirjutada püüab, peaaegu et lämbub selle all. Tundsin end nagu tädi Gerda Tove raamatust „Kuulajanna“ (1971). Too vanake otsustas joonistada oma sõpradest ja sugulastest kaardi, kust oleksid näha nende omavahelised suhted. Lapsi ja nende vanemaid ühendasid punased jooned. Armusuhted märkis ta roosaga. Kui need olid millegi poolest erandlikud või keelatud, siis topeltjoonega. Aja kulgemine muutis aga ülesande võimatuks; inimsuhted muutusid pidevalt nii, et joonist tuli ühtelugu parandada ning ühestki paberist ei jätkunud nende kujutamiseks.“ (lk 9-10)
Lisaks novellidele tuleb millalgi, kas kohe alguses või hoopis hiljem lugeda tõlkija Ülev Aaloe koostatud saatesõna, pühendatud Tove 100. sünniaastapäevale. Ta tsiteerib pikalt Tove armastatut Vivica Bandlerit, lõpulõik on selline väga armas:
„Mis see siis on, mis Tove Janssoni sedavõrd eriliseks teeb? Minu arvates on maailmas vähe inimesi, kelle inimlikus oleks samal tasemel nende mõistuse ja andekusega. Maailmas on palju rumalaid ja häid ning palju tarku ja vastikuid inimesi. Aga Toves on tohutu annus andekust, teravat mõistust ja loovust ühendatud huumori ja eneseirooniaga. Ta on valmis andma ennast kõike ka argielus. On suur eelis, kui inimene ei pea teesklema rõõmsameelsust. Üksindus, ebakindlus ja alasti hirm on sõpruse jaoks tugev aluspõhi… ja kui nendest komponentidest annab veel teha ühe vahva loo, siis on elu üpris mõnus.“ (lk 7-8)
***
Ilmunud: NyNorden, 2014
Tõlkinud Maarja Aaloe ja Ülo Aaloe
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Ester Liinak
Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik