Siin kaante vahel on kimbuke kirju. Üsna kirju kimbuke. Kiri on eriline ja isiklik žanr, kuid isiklikum veel, kui kirjutad iseendale. Selles kogumikus vaatavadki iseendaga tõtt tuntud ja erilised eestlased või Eestiga seotud inimesed. Vaatavad aastate taha ja kirjutavad sellele minale, kes nad kord olid, sellena, kes nad on praegu. Kirjades on kirjutajate kujunemise lugu, nende elu jooksul omandatud tõed ning nende iseolemise ja edasiminemise julgus, mida nad nüüd lugejatega jagavad.
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
***
„Kiri minu nooremale minale” – Loen seda raamatut teist korda. Valisin 28st erilisest inimesest 16 välja, kellega tunnen isiklikku sidet. Leelo Tungal- tema oli 1. kursuse tudeng, mina lõpuklassi kirjandusringi õppur, kui kohtusime. Sellest ajast jälgin läbi elu tema samme Eesti kultuuris. Johan Randvere- Klassika raadios raadiohääl “Must klahv, valge klahv”. Jälgin teda kui pianisti. Märt Vähi- Nelipühi kiriku emeriitpiiskop, tunnen erilist sidet kirikuinimesena. Nii veel 16 korda. Hindan neid nende eriliste teenete eest pluss otsuse eest olla õnnelik inimene. Piret Päär, Kristel Vilbaste,Haide Männamäe, Toomas Tross, Anatoli Ljutjuk jt. Tänud, et nad on Eesti jaoks olemas. -Leili K
„Kiri minu nooremale minale” – Raamatus heidavad paljud tuntud isikud pilgu endasse, oma kujunemislukku. Tore lugeda. Küpsel minal on oma noorele minale kirjutamine lihtsam, kui oleks vastupidi. Kui see noor mina oleks küpsema mina kirja lugenud, võinuks see olla talle väga julgustav ja toetav. Küpsemal minal on elu ehk kergem, on leitud oma tee ja pole nii suurt maailmavalu. –Esta K
„Kiri minu nooremale minale” – Soovitan lugeda tuntud inimeste meenutusi oma lapsepõlvest ja noorusest, et teada saada, kas unistustel on kalduvus täituda. Kirjad on huvipakkuvad. Tundub, et kõik autorid on elus teinud õigeid valikud ja on oma elukäiguga rahul. –Tiiu K
„Kiri minu nooremale minale” – Omapärane ja huvitav mõte, et kirjutada kirja iseendale. 28 Eestiga seotud inimest tegid seda. Raamatus on selge kirjutajate kujunemine aastate jooksul, mida lugejatega jagada. Soovitan lugeda! –Imbi M
„Kiri minu nooremale minale” – Väga huvitav kogumik kirjadest iseendale erineva taustaga Eestiga seotud inimeste poolt ning pilguheit iga kirja kirjutaja eluteele ning mõtetele. –Kati H
„Kiri minu nooremale minale” – Huvitav idee raamatu koostamiseks. Huvitavad persoonid, mõned natuke vähem, mõned natuke rohkem huvitavad. Soovitan lugeda. -Triin S
„Kiri minu nooremale minale” – Heatahtlikud ja targad „soovitused“ ja mõtted iseendale lapsena/noorena. Refleksioon. EKI selgitab, et reflekteerimine on enese psüühika tunnetamine; kajastus, peegeldus; (filosoofiline) mõtisklus, omaenese mõtiskluste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtisklus. „Seega tähendab refleksioon nii enda kogemuse analüüsi kui ka peegeldust, tagasisidet.“ Seda need väikesed mõtisklused/tagasivaated ongi. Ilus ja huvitav, isikupärased põiked. Kui palju huvitavaid tarku inimesi 😊 -Kati V
„Kiri minu nooremale minale” – Hea kingitus koolilõpetajale! Paneb elu ja eesmärkide üle mõtlema. Erisuguse taustaga inimeste südamlik suhtumine enda nooremasse minasse! –Merle E
„Kiri minu nooremale minale” – Tore raamat. Juba mõte ise tundus nii huvitav. -Maia K
„Kiri minu nooremale minale” – Paljude autorite poolt noorusaega meenutades endile kirjutatud kirjad. Hästi huvitavad, täiesti erinevad käsitlused. Osad läbi huumoriprisma, osad tõsised ja õpetlikud, nagu autoridki on igaüks isemoodi. -Tiina J
„Kiri minu nooremale minale” – Tegelikult on võõra kirja lugemine, lausa korduv süstemaatiline lugemine, üks täiesti kriminaalne lugu. Ei tohiks nii teha, ei ole viisakas… Aga siin need peaaegu 30 kirja on. Iga kirja taga rohkem või vähem kuulus/tuntud inimene, eriline andekas tegija omas valdkonnas, omas maailmas. Tore oli seda raamatut lehitseda, aga pikemalt peatusin noore muusiku, pianist Johan Randvere kirjal. Ta on üliandekas muusik, kes praegu veel muusikaakadeemia doktorantuuris, aga… õpetab MUBA-s ja teeb aastas mitmeid muusikakavasid ja kontsertesinemisi. Mu laupäevad on toredasti sisustatud tema „Must klahv, valge klahv” saatega, mida saab õnneks Klassikaraadiost üles otsida ja üle kuulata… kui õigel ajal ei jõudnud. Imekaunis oli tema hiljutine jõulumuusika kava klaverile, millega ta paljudesse kohtadesse sattus. Ja selline inspiratsioonipuhang kirjutades muljeid ainult ühest kirjast selles kogumikus. Võtta tuleks nüüd ka järgmine ja järgmine ja… -Ester L
„Kiri minu nooremale minale” – Väga meeldis. Kirjavorm on tore- kellele ei meeldiks kirju saada. Kirjutajate stiil oli väga erinev ja see oli nauditav. Näha, et kirjutajatele see väljakutse meeldis. Kirjutamisprotsess tundus väga loominguline. Leidsin mõned autorid, keda isiklikult tunnen- see lisas väärtust veelgi. -Sirje N
„Kiri minu nooremale minale” – Väga kummaline raamat, millega tekkis side kohe, kui olin ta kätte võtnud. Lugedes hakkas meeldima aina rohkem. Nii huvitav ja mitmetahuline…võib olla sellepärast, et nii palju erinevaid karaktereid. Soovitan! Kindlasti loen seda tulevikus veel ! –Inge M
„Kiri minu nooremale minale” – Huvitav lugeda- tuntud inimeste mõtted oma noorusajast. Tuntud inimesed meenutavad oma noorusaastaid ja annavad nõu noorusajale. –Viivi T
„Kiri minu nooremale minale” – Huvitav on lugeda tuntud inimeste tagasivaadet oma eluteele. Mulle meeldis kõige rohkem Elo Liivi kiri. -Elle P