Hannu Rajaniemi “Suvemaa”

kaas

Tegu on Rajaniemi esimese eestindusega, mida tänu tema seni tõlkimata teoste heale mainele ootasin pikisilmi, ega pidanud kuidagi pettuma. Varem on Rajaniemi kirjutanud romaanid “Kvantvaras” ja “Fraktaalprints” ning veidi lühiproosat.

“Suvemaa” on ulmepõnevik meile muidu tuttavas maailmas, kus aga kahe ilmasõja vahelises pingeõhustikus on avastatud ligipääs teispoolsusele, mille tõttu on surm ja kaotus minetanud oma varasema tähenduse. Sellega seoses rulluvad lahti nii uut sorti tehnoloogia kui uut sorti moraaliküsimused, ei jää ohustamata ka meile tuttav ajalugu. Et aga inimloomus on jätkuvalt “vana hea”, siis asetab uus tehnoloogia lihtsalt senised probleemid uude valgusse ega tähenda hoopiski mitte maailmarahu saabumist.

Autori teadustaust – Rajaniemi tegutseb teoreetilise füüsikuna stringiteooria ning kvantgravitatsiooniteooria vallas ja on loonud HelixNano idufirma uute vähiravimite loomiseks tehismõistuse ja sünteetilise bioloogia abil – annab hindamatu eelise ulmekirjanduse loomisel ja seda mitmel eri viisil. Kõigepealt, pikaajaline sissevaateline kogemus teadusliku arusaamise kaugelt eesliinilt võimaldab arutleda peadpööritavate kontseptsioonide üle lausa nakatava veenvusega. Samal ajal peavad paljud teised autorid pendeldama läbimõtlemata lennukuse ja kahtleva mõistuspärasuse vahel, et saada laidetud kord fantaasiavaesuse, kord jaburuse eest. Juba pelgalt tehnilise elukogemuse abil saavutab Rajaniemi maailmaloomes mitmetasandilisuse, millisest paljud ulmekirjanikud unistaksid, ilma hajumata samas liigsetesse kirjeldustesse ja heietustesse. Hea keelekasutus ongi teine kiiduväärt omadus, mida esile tõsta, kuigi autor ei kirjuta emakeeles. Hulgaliselt neologisme on maiuspaladena raamitud ajastuhõnguliselt peenekoelise, samas asjaliku ja otsekohese lauseehituse poolt. Detaile toob autor esile olulisuse järjekorras, jättes palju veel justkui tallele, aga mitte kauemaks kui tarvilik. Seepärast ei mõju punnitatult ei tema lahenduskäigud ega loodud maailma võõrapärasus.

Võrdselt kontseptuaalse mõtteharjutusena loodud maailmapüstitusega mõjub romaanis kandvalt tegelaste tundlik siseelu (mis on siin rohkemat kui hingeelu), nende valu ja pürgimused. Uudsed filosoofilised ja moraaliküsimused ning ka maailma ülesehitus joonistub selgelt välja alles peategelaste lugude paeluva hargnemise taustal. Seda ülesehitust on ka lugejal tarvis parajas tempos märgata ja meelde jätta, kuna põnevikule omaselt on tegelastel hiljem vaja kitsikusest pääsemiseks algandmed ümber mõtestada, neist uut sorti tervik kokku panna.

See ulmeromaan on ühtlasi ka spioonipõnevik, sest mis olekski parem keskkond näitamaks nii kontseptsioonide kui inimpsühholoogia nüansseeritud plastilisust, kui topeltmäng? Spioonimäng aadete nimel, milles suurimaid ohvreid tuuakse hetke teadmiste koguvalguses, või siis nende nappuses. Panused pole väikesed, kuigi esmapilgul võiks ju ehk tunduda, et eemaldades võrrandist surma, käib mäng edaspidi üksnes “tikkude peale”. Nii näib küll tegelaskondki oma uut reaalsust tajuvat. Loomulikult selgub, et pilt ei ole nõnda lihtne! Reaalsus, milles on kiiruga asutud võidu-koloniseerima ja tehnoloogiliselt kasutusele võtma “järjekordset” uut maailma ja mille (lugejatele ajaloost tuttavad) ohtlikud jõupositsioonid on pääsenud taas lavale, ei saa jääda muutumata ähvardavaks sasipuntraks, isegi kui pealtnäha kedagi ei saa enam tappa ega surmaga ähvardada. Tegijate taustalt kerkib ju alati suuremaid tegijaid. Tehnoloogiline entusiasm ja poliitiline tulihingelisus võtavad mõõtu küünilisuse ja blaseerumisega, mille kohal vormub küsimus: kas me sellist idülli tahtsimegi? Rajaniemi ei piirdu pelga dipolaarse vastandusega, tema süvaküsimuste “õige” ja “väär” on multidimensionaalsed kategooriad. Kui see osutub tegelastele niivõrd kurnavaks, et isegi mõiste “surmväsimus” omandab uus-aktuaalseid tähendusi, siis lugejale võiks see romaan mõjuda ehk korrastava taaskäivitusena harjumuspärases arusaamastikus. On värskendav elu põhiküsimusi aeg-ajalt üle küsida. On hea mõte teha seda haarava seikluskirjanduse vormis!

***

Ilmunud: Ühinenud Ajakirjad, 2020

Tõlkinud: Pelle Tuulik

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Tea Roosvald

Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.