Stephen King “Kirjutamisest: mälestusteraamat ametioskustest”

Stephen King on 1947. aastal sündinud populaarne ja produktiivne USA ulme- ja õudusulmekirjanik, kellelt on ilmunud üle kuuekümne romaani ja üle kahesaja lühijutu. Tema raamatuid on maailmas müüdud üle 350 miljoni eksemplari ning nende põhjal on valminud palju filme, teleseriaale ja isegi koomiksiraamatuid.

“Kirjutamisest” tasuks kindlasti lugeda neil, kes tahaksid ise kirjutama ja midagi avaldama hakata. Samuti on see muhe lugemine kõigile, kes kirjanikuelu telgitagustest pisut rohkem teada tahaksid saada ja üldse raamatute sünni vastu huvi tunnevad.

Teos on osaliselt autobiograafia, osaliselt nii-öelda kirjutamisõpik, täis nõuandeid ja lugusid Kingi enda kogemustest. Autor hakkas seda kirjutama 1999. aastal ning poole kirjutamise peal tabas teda ränk õnnetus, kui maantee ääres jalutamise ajal sõitis talle otsa veoauto. Vigastustest paranemine oli pikk ja raske teekond ning seda on King kajastanud päris palju ka selles raamatus. Siiski ei muutu teose toon kordagi masendavaks, isegi õnnetusest ja oma taastumisest suudab ta rääkida humoorikalt.

See on mõnusalt ladus ja voolav lugemine, mis toob alatasa ka muige suule ja mõjub algajale autorile julgustavalt ning inspireerivalt.

Mõned katkendid raamatust:

Kirjutage, mida tahate, küllastage see eluga ja muutke see ainulaadseks sellega, et põimite sisse oma isiklikku arusaamist elust, sõprusest, suhetest, seksist ja tööst. Eriti tööst. Inimestele meeldib töö kohta lugeda. Jumal teab, miks, aga meeldib. Kui olete torumees, kes naudib teadusulmet, võiksite kaaluda romaani torumehest tähelaeva pardal või võõral planeedil.

Kirjanik Anthony Trollope kirjutas kohutavalt pakse romaane ja käis neid välja uskumatu regulaarsusega. Päevatööd tegi ta Briti postiteenistuses (punased avalikud kirjakastid üle kogu Suurbritannia olid Anthony Trollope´i leiutis) ning ta kirjutas enne tööleminekut igal hommikul kaks ja pool tundi. See graafik oli paindumatu. Kui tal oli kahe ja poole tunni möödudes lause pooleli, jättis ta lause järgmist hommikut ootama. Ja kui ta juhtus lõpetama ühe oma kuuesajaleheküljelise raskekaallase viisteist minutit enne kirjutamisaja lõppu, kirjutas ta “Lõpp”, tõstis käsikirja kõrvale ja hakkas tööle järgmise raamatu kallal.”

Kui ma saaksin viis senti iga inimese eest, kes on mulle öelnud, et tahab kirjanikuks saada, aga “tal pole aega lugeda”, võiksin endale päris korraliku lõunasöögi osta. Kas ma tohin sellel teemal otsekoheselt väljenduda? Kui teil pole aega lugeda, ei ole teil ka aega (ega tööriistu), et kirjutada. Nii lihtne see ongi.”

***

Ilmunud: Hea Lugu, 2018

Tõlkinud: Jüri Kolk

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Ketlin Rauk
Pääsküla raamatukogu raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga