Raamat algab ajaga, mil 26-aastane haritud edukas finantsjuht Björn Lindeblad töötab Rootsis ühes suures rahvusvahelises firmas ning on pühendunud tööle ja karjäärile. Ent ta tunneb aina rohkem, et edukas olemine ei tähenda tingimata õnnelik olemist. Mõtlemine, mediteerimine ja sisevaatlused viivad ta otsuseni töölt lahkuda ja muuta oma elu. Ta tunneb, et see on esimene otsus, mille ta on langetanud ilma kartlikult üle õla vaatamata ja mõtlemata, mida arvavad teised. Lindeblad sõidab reisile Nepaali ning satub seejärel Põhja-Tai metsakloostrisse meditatsioonikursusele. Nii algab tema seitseteist aastat kestev elu mungana. Tema munganimeks saab Natthiko, mis tähendab „seda, kes kasvab tarkuses“.
„Ma võin eksida“ on Björn Natthiko Lindebladi autobiograafiline jutustus mungaelust Tais ja hilisemast elust Rootsis. See on aus, avatud, soe, humoorikas ja kohati valulik sisekaemus. Lindeblad mõistab, et suhtumine „ma võin eksida“ tähendab kohalolekut ja tähelepanelikkust, soovi teisi kuulata ja neist aru saada ning mitte olla kinni oma arvamuses. Pikk mungaelu ilma rahata ning sageli ka toidu ning kindlustundeta viib ta tõdemuseni „et kui me harjume elama rohkem usaldades, saavutame suuremal määral niihästi vabadust kui ka tarkust. Kui suudame ja julgeme jätta oma tobedad katsed tulevikku kontrollida ja ette ennustada, siis toimub midagi peaaegu maagilist.“ (lk 93-94)
Pärast seda, kui Björn loobub mungaelust ja tuleb tagasi Rootsisse, alustab ta loengute ja avalike esinemistega, inspireerides sadu inimesi ennast leidma ja usaldama ning oma südame häält kuulama. Ta kohtab oma tulevast naist Elisabethi ja tunneb, et tahab teda enda kõrvale nii vihmas kui päikeses. Ta matab oma isa ja igatseb olla hooliv vanaisa Elisabethi lastelastele. Paraku läheb kõik teisiti. Elu saadab Björnile viimase raske õppetunni, tal diagnoositakse üliraske ravimatu haigus ALS.
Björn ütleb oma raamatus: „Selle koha pealt oleme meie, inimesed, nagu lehed puul. Enamik lehti langeb maha, kui on närtsinud ja pruunid, kuid mõni langeb ikka veel rohelisena.“ (lk 134) „Miski pole püsiv. Kõik läheb mööda. Mööda läheb kõik halb. Aga ka hea.“ (lk 115)
Kuna ALS on puudutanud ka minu lähedast inimest, suutsin Björni kurbusele, võitlusele kehaga ja surmaga leppimisele kaasa elada, suutsin seda kõike mõista. Björn Lindeblad suri 2022. aasta jaanuaris eutanaasia teel. Teos pole sellegipoolest nukker, vaid jutustab julgusest elada ja soovist õppida ning saada seeläbi sügavamaks ja targemaks inimeseks. Soovitan!
Raamat „Ma võin eksida“ oli 2020. aastal Rootsi enimmüüdud mitteilukirjanduslik teos.
***
Ilmunud: Hea Lugu, 2022
Tõlkinud: Mari Jesmin
Leia e-kataloogist ESTER
Ülle Alt
Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik seenior