Anne Griffin „Kuulates vaikijaid“

Raamatu peategelane on noor naine Jeanie, kelle elu on mõjutanud perekonnas isa liini pidi päritud anne kuulda ja rääkida surnutega veidi aega pärast nende surma. Tema vanematel on matusebüroo, mille eelis ja edu tulenebki suurel määral sellest, et nad suudavad lähedastele edasi anda surnute viimaseid soove, saladusi ja südamele jäänud sõnumeid. Ühel päeval teatavad Jeanie vanemad, et nad soovivad peatselt töötamise lõpetada. Nad soovivad, et Jeanie jätkaks nende elutööd.

Jeanie vajab järelemõtlemise aega.

Nüüd viib raamatu autor meid tagasi Jeanie koolipõlve ja senimöödunud elu aastatesse, mil tal olid hoopis teistsugused unistused ja eluplaanid. Siis algas ka tema eluaegne armastuslugu klassikaaslase Fionniga. Nüüd on Fionni üsna ootamatult surnud, kuid Jeanie ei raatsi ega taha teda oma südame küljest lahti lasta.

Jeanie on abielus oma teise koolikaaslase Nialliga, kes on terve elu tema armastust igatsenud ning tema lähedal matusebüroos töötanud. Nüüd on aga ka nende kooselu jõudnud kriitilisse seisu.

Jeanie on raske valiku ees: kas jätkata kindlat ja stabiilset tööd matusebüroos või on veel võimalik liikuda edasi oma unistuste ja soovidega? Tagatipuks saab ta ootamatult teada matusebürooga seotud perekonnasaladuse. Jeanie saab aru, et samamoodi ta jätkata ei saa ega taha. Aga kuidas siis?

Anne Griffini romaan tõstatab üles rea küsimusi, millega me vast kõik oleme elus ühel või teisel viisil kokku puutunud ja pidanud otsuseid vastu võtma. Kas valida oma elutee vanemate soove või enda unistusi järgides? Kas otsustada kindla, turvalise töö ja elu kasuks või valida oma soovikohane tundmatu ja ebakindel tee? Kas usaldada armastust ning järgneda armastuse kutsele ka siis kui see võib kaasa tuua riske ja ebaõnnestumisi? Kas õnnelik kooselu on võimalik ka ilma armastuseta? Kas ja millal on lastesaamise aeg? Kas äri õnnestumiseks on lubatud ka väikesed valed? Kas vanemate varjatud saladused annavad õiguse neid hukka mõista? Kas anne, mis meile on antud on hea ja seda tuleb igal juhul kasutada või on see omamoodi needus? Kas 30–40ndates aastates on võimalik veel elus vigu parandada või otsast alustada?

Mind puudutas isiklikult ka raamatus käsitletud surma teema. Kuigi see on ainus asi, mis kõiki inimesi ühtviisi puudutab, ei taha me sellele mõelda ega sellest rääkida. Ja nii on ka selles raamatus, kus lähedased ootasid matusetalitajate sõnumeid surnutelt, selle asemel, et oleksid võinud ise nendega rääkida ning nende mõtteid ja soove kuulata siis, kui nad elus olid.  

Mulle meeldib Anne Griffini kirjutamisstiil, tempo, mis jätab ruumi nii oma mõteteks kui ka peategelasele kaasaelamiseks. Samuti meeldis mulle, et raamatu lõpp jätab otsad lahti ja annab võimaluse ise mõelda, kuidas Jeanie elu võiks edasi minna.

Iiri kirjanik Anne Griffin (1969) saavutas tuntuse debüütromaaniga „Kui kõik on öeldud“, mis on ilmunud ka eesti keeles ning on võitnud mitmeid kirjandusauhindu. Ootan samuti huviga tema 2023.aastal ilmunud raamatu “The Island of Longing“ eestikeelset tõlget.

***

Ilmunud: Eesti Raamat 2023

Leia e-kataloogist ESTER

Ülle Alt

Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik seenior

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga