Viktoria Ladõnskaja, Ženja Volohhonskaja “Emadepäev: Vastse ema vested”

Kallid emmed, see raamat on kirjutatud teist ja teile.

Ei, issid, ärge minge ära, see raamat on ka teie jaoks. Kuidas te muidu teada saaksite, miks teie armas abikaasa on lakanud hindamast, armastamast ja austamast ainult teid?
Oh, muidugi ei, ei lakanud, praegu on lihtsalt raske kuid imetlusväärne, ainulaadne ja meeltliigutav eluperiood. Osalege ka selles!

VIKA SMS

„Mida sa pojale laulad? Lihtsalt huvitab. Mina „tra-ta-ta,  мы везём с собой кота, чижика, собаку, кошку-забияку…“.  Meie eesti isa kuulas kolm kuud ja siis ütles (sõna-sõnalt): „Ma saan kõigist aru, keda sa vead, aga kes on see чижик?“

*

ŽENJA SMS

„Äkki sulle meeldib: „Meie ema karjub „appi“, kodus pole puhta täppi. Tasa, kallikene ema – teistel on seesama teema!“

Raamatu kirjutasid Viktoria Ladõnskaja ja Ženja Volohhonskaja.

Viktoria on ajakirjanik ja saatejuht. Ta on kaks aastat on töötanud saatejuhina ETV2 otse-eetri projektis „Vandekohus.“

Ženja on  teleajakirjanik, toimetaja ja hiljem peatoimetaja projektis „Vandekohus.“

Mõlemale lõppes see projekt lapsepuhkusega. Algas uus elu, milles ei olnud kohta kõrgetel kontsadel, sigarettidel, õigusel volilt magada ja süüa. Neil vedas – koos uude ellu minnes võisid nad jagada teineteisega omi mõtteid, muresid ja rõõme. Nii sündis väga tõepärane, elav ja huumoririkas raamat.

*

VIKA

„Miks suured onud ja tädid endale lapsi muretsevad?“ Seda küsimust  kuulsin liivakastis. Vastust samuti: „Täiskasvanud tahavad lihtsalt ka  mängida … aga häbenevad. Kui sul on laps, võid mänguasjadega kas või  terve päeva mängida!“

*

ŽENJA

 „Mitte asjata ei öelda, et vastsündinud tite ema – see on nagu sõjaväes salaaga, aastavanuse lapse ema dembel, aga kolmeaastase jõmpsika ema juba  spetsnaz.“

*

ŽENJA SMS

 „Paistab, et meie tibukesel on alanud varane esimese aasta kriis. See on, kui vaim on valmis, aga liha nõder. Karjub vanemate peale, puudub veel, et ropendaks.“

*

VIKA

“Kodus me püüame lapsega rääkida kahes keeles, otsustasime hakata asju nimetama kohe kahes keeles. Näiteks “See on karu. Karu nimi on Мишка”. Siis aga rikkus kõik ära isa, kes nimetas plüüsist lehma Свинья (siga). Lehm ei saa  ju  nii paks olla.”

Selline huvitav elu! Raamat lõpeb lapse esimese sünnipäevaga. Lapse sünnipäev – see on ju ema pidu, kõige  tähtsam emadepäev.

Head lugemist!

Marina Ivanova
Pelguranna raamatukogu
raamatukoguhoidja

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga