Piret Kooli „Raivo Järvi. Kõike muud kui kukupai”

„Purustatud südames on rohkem ruumi.”

See on raamatu moto. Sissejuhatus rännakusse selle hea ja targa inimese juurde.

Ja seeläbi tagasi omaenda lapsepõlve, et meenutada armsaid nostalgilisi hetki kui „hea sõbra jaoks on valla mu uksed ja mu hing”…

Ajakirjanik (Raivo Järvi kolleeg Kuku-raadios) ja mitme elulooraamatu autor Piret Kooli on väga taktitundeliselt, empaatiliselt ja hellalt selle raamatu kokku pannud. Ja kindlasti nõudis suhtlemine Raivo Järvi jaoks oluliste inimestega seda kõike, seda armastust ja austust, mida selles raamatus on väga palju. Tulemus on suurepärane. Hästi kirjutatud-kujundatud raamat, mis on ausalt valus, püüdes siiski kõiki selle valu eest hoida-säästa.

Autor raamatu kirjutamisest: „Olen selle raamatu tarvis teinud peaaegu poolsada intervjuud nendega, kes Raivot ühel või teisel eluperioodil väga lähedalt tundsid, ning läbi lugenud, kuulanud ja vaadanud teist sama palju Raivo enesega tehtud intervjuusid…” (lk 133)

Raamat on üles ehitatud läbi nelja naisterahva, kes Raivo Järvi elu kõige enam mõjutasid: ema Svetlana, kellega isa Riho tutvus vangilaagris; elu armastus Raili, kes uppus filmivõtete ajal, kuid seinafotodel jäi Raivo juurde kogu eluks; poja ema Signe ja teine abikaasa Tatjana.

„Raivo lapsepõlv oli kahtlemata ilus ja ta elas kaitstud, kõrvalpilgu jaoks ehk liigagi hoitud elu. Samas on kõrvalpilku lihtne eksitada. See hella hingega, õrnaloomuliseks loodud mehepoeg oskas olla tugev, kui elu ise seda nõudis. See kuulus hoituse juurde.

Raivo oli kümneaastane, kui ta isa suri. Lein oli ränk ja kui emal aitas kaotusega toime tulla töö ning eesseisev suurejooneline balletietendus, siis Raivo sai lohutuseks kollakaspunase kassipoja, kellele pandi nimeks Artur.” (lk 65)

„Just sinna, Kukeranna roostikku andis meri Raili keha välja. Kuna aga loodus ja aeg olid kauni olevusega teinud oma töö, tuli leida tuvastajad. Päästemeeskonna andmeil oli tegu naisterahvaga.

Kuldne kihlasõrmus oli see, mille järgi Raivo oma armsamat nähes Haapsalu morgis lõpuks jah ütles – 28. detsembril, plaanitud pulmapäeval, pärast nädalaid kestnud ootamist. Peig oli äsja saanud 26, pruut jäi alatiseks 22-aastaseks…

Raivo ei kippunud kunagi eriti Railist rääkima. Kui üldse, siis minimaalselt. Absoluutses leinas murduva mehe päästis elule kunstianne ja võime end kasvõi kümne minuti kaupagi valge paberi äärde sundida…” (lk 113-114)

„Raivo ja Signe kooselust sündinud poja Richard Erik Järvi soov on, et ka see peatükk isa elust saaks selgeks kirjutatud. Signe oli selle võimaluse eest tänulik, kuid viitab, et aastate jooksul saadud üheksa elektrišokki ning kõrgete müüride ja võretatud akende taga haiglapalatis veedetud pikad kuud on jätnud oma jälje…” (lk 139)

„Seitse aastat pärast abikaasa surma tunnistab Tanja Raivo jaoks intervjuud andes, et elas viimastel abieluaastatel ja veel aastaid pärast matuseid mustas augus. „Kahetsen meie koosoldud ajast ennekõike iseennast. Oleksin võinud olla palju leplikum ja üldse mitte nii plahvatusohtlik. See tõi kahjuks kaasa mõtlematud sõnad ja asjatud tülid…”” (lk 193)

3. juuni 2012 oli pühapäev ning Kuku-raadios oli hommikul kell üheksa saade „Onu Raivo rännakud”. Toonane Toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma:
„Teadsin kui kohutavalt raske ja valus tal oli, kuid ta ikka püüdis kõnelda. Köhatas ja kogus end, ent kuulda oli see vaev, millega ta pingutas. Mäletan, kuidas sõitsin ja kuulasin ja kuulsin, kuidas Raivo hääl aeglaselt maha käis nagu raske kapikellapomm, kuni lõpuks umbes veerand tundi enne saate lõppu hoopis vakka jäi…” (lk 231)

26. juunil toimus Toomkirikus matusetalitus, mis oli eriline kasvõi seetõttu, et poja soovil kõlas kirikus helisalvestisena Now We Are Free, filmi „Gladiaator” tunnusmeloodia…

Oluline osa raamatust on paigutatud kõige lõppu.

Intervjuu poeg Richardiga.

Ma olen tegelikult õnnelikult tänulik, sest meie aja, meie põlvkonna lastel on olnud õnn elada koos kõige suurema sõbraga, meie onu Raivoga.

Soovitan lugeda intervjuud autoriga:
Piret Kooli: teadsin algusest peale, et räägin raamatus Raivo lugu kui vahendaja, hinnanguid andmata

***

Ilmunud: Pegasus, 2019

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Ester Liinak
Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.