Jaak Juske “800 aastat lugusid Tallinnast”

Järjekordne põnev raamat Jaak Juskelt Tallinna ajaloost!

Siin on lood, mis tema varasemates raamatutes puuduvad, või on neid vaid põgusalt mainitud. Sündmused on kronoloogilises järjekorras, mainitud on kõiki olulisi etappe linna pikas ajaloos. Enamik lugusid on seotud vanalinna ja kesklinnaga, aga juttu tuleb ka teistest linnaosadest.

Tallinna alguseks võtab autor 1219. aasta, kui Taani kuningas Valdemar II meie maale saabus. Siis asus eestlaste muinasasula Tõnismäe kagunõlval ja alles taanlased asusid linna Toompeale ehitama. Oluline daatum Tallinna jaoks on 15. mai 1248, kui Taani kuningas Erik Adraraha kinnitas Tallinna kodanikele Lüübeki kodanikega samad õigused. Sellest ajast peale tähistatakse siin iga aasta 15. mail Tallinna päeva.

Hea on teada saada, et 13. sajandi ja 14. sajandi I poolel nägi Tallinn välja hoopis teistsugune kui praegune vanalinn, siis oli see valdavalt puust madal linn. Keldrikorrus oli algselt maja esimene korrus. Sajandite jooksul tekkinud kultuurikiht on need matnud tänavapinnast allapoole.

1433. a mais tabas linna hiigeltulekahju, maha põles nii all-linn kui ka Toompea kõikide kirikute ja kloostritega. Pärast seda hakati ehitustel kasutama tulekindlamaid materjale.

Kõik me teame, et Raekoja platsil olev Raeapteek on väga vana ehitis, aga nüüd, selle kohta lugedes, selgus, et 2022. aastal saab Raeapteek 600-aastaseks! Esmakordselt on mainitud apteeki 1422. aastal. Klaretti (jook reinveini baasil) hakati valmistama 1467. a. Juurde lisatakse erinevaid vürtse ja õlisid. Tänapäeval võib lisaks klareti proovimisele ja ravimite ostmisele külastada ka apteegi muuseumi. Raeapteek on Euroopa vanim ühes ja samas kohas tegutsenud apteek.

Raeapteegi kõrval on veel üks legendaarne maja: Raekoja plats 12. Põhjasõja ajal avati seal Tallinna esimene kohvik. Kohvikupidaja oli Hispaaniast pärit mees Alfonso. Ta sai pidada kohvikut vähe aega: 1702–1710. Katku tõttu suri terve tema perekond.

Kindlasti mainiks, et Tallinnaga oli seotud saksa kõige tähtsam barokiajastu lüürik Paul Fleming, sellest pole varem eriti räägitud. Siit leidis ta endale pruudi.

Ta kirjutas Tallinnast sellised read:

Nii seisab ta, see vahva linn,

Kui teda väljast kaed,

ta kuningas Waldemar II ehitas,

teda Jumal ja loodus rohkelt õnnistas,

küll nagu linn mere kaldal Liivimaal,

kel oma sadam, maa ja rahvas,

oma kord ja saatus.                                           (Lk 68)

See luuletus võis olla kirjutatud aastatel 1634–1636.

Kui ta poleks kopsupõletikku jäänud ja surnud, oleks ta linnaarstina Tallinnas tööle saanud.

Mitmes loos räägitakse sellest, et lammutada taheti mitmeid kauneid ajaloolisi ehitisi.

1928. aastal arutas riigikogu tsaarivõimu ajal rajatud Aleksander Nevski õigeusu katedraali lammutamist. 1940. a aprillis plaaniti lammutada Jaani kirik, et rajada selle asemele Vabadusmonument. Mõlemal juhul õnneks need plaanid ei teostunud.

Veel saab lugeda, millal ehitati Tallinnas vanim allveelaev, millal sai kasutama hakata ühistransporti (hobutrammiliini), millal ja kus toimus esimene autosõit Eestis, millist stseeni kujutab “Kalevipoja” skulptuur koos “Krokodilliga” Glehni pargis Nõmmel ja veel palju haaravaid lugusid.

Eriti põnev oli lugeda Astangu hiigeltunnelitest, kuna need on mu elukoha lähedal ning olen seal paeklindi ääres tihti jalutanud. Arvasin siiani, et need tunnelid on pärit II maailmasõja päevilt või hilisemast ajast, aga selgus siiski, et need on rajatud tsaariaja lõpus.

1916. a hakati sinna rajama Peeter Suure merekindluse laskemoonaladusid. Plaanis oli uuristada praeguse 800 meetri asemel 5 kilomeetri jagu käikusid, Tabasaluni välja. Aga seda ei jõutud teha, sakslaste saabudes 1918. a veebruaris õhati kõik valminud tunnelite sissepääsud. Peale II maailmasõda kohandati tunnelid uuesti ladudeks. Nüüd on need laod arhitektuurimälestistena kaitse all, tunnelites talvituvad nahkhiired.

Kõik need lood on raamatus erakordsetest või esmakordsetest juhtumitest linnas, selles on armastuslugusid ja lugusid põnevatest arheoloogilistest leidudest. Raamatut on mugav lugeda, lood ei ole pikad, neid on võimalik ka enda mõtetes ajaliselt järjestada. Lisaks sellele teosele soovitan lugeda J. Juske varem ilmunud raamatuid: “Lood unustatud Tallinnast” (2012) ja  “100 põnevat lugu Tallinnast” (2016).

***

Ilmunud: Pegasus, 2020

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Sirli Paimets

Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga