Raamatu autorit teatakse eelkõige tema imeliste loodusdokumentaalide järgi. Tema rahuliku hääle saatel on telekas lahti rullunud uskumatud kaadrid maailma eri paikades elavatest loomadest ja taimedest. Nähes, et ta oli mulle südamelähedasel teemal raamatu kirjutanud, tahtsin seda loomulikult lugeda.
David kirjeldab nii oma kogemuse kui ka teaduslike uuringute najal, kuidas elu meie koduplaneedil inimtegevuse tõttu vaikselt hävineb. Kui aastal 1937 oli maailma rahvaarv 2,3 miljardit ja puutumata loodust oli 66% (lk 19), siis aastaks 2020 oli rahvaarv tõusnud juba 7,8 miljardini ning puutumata loodust alles jäänud vaid 35% (lk 101). Samuti on kohutava kiirusega tõusnud atmosfääri paiskunud süsiniku kogus. Hävitatud on lubamatus koguses looduslikku keskkonda, mille tulemusel on vähenenud (mets)loomade ja putukate arv. Samal kursil jätkates ootab massiline väljasuremine ilmselt ees ka inimkonda.
Õnneks leidub veel võimalusi, kuidas seda hirmuäratavat protsessi pidurdada. David pakub selleks välja järgmiseid variante:
1. Taastada tuleb kalavarud. Selleks tuleb teatud aladel kehtestada püügikeelud. Selle tulemusel kasvavad isendid suuremaks ja suuremad isendid annavad omakorda rohkem järglasi.
2. Tuleb minna üle puhtale energiale (tuule- ja päikeseenergia), loobuda tuleb fossiilsetest kütustest.
3. Majandusmudel peab kardinaalselt muutuma. Praegu on see suunatud majanduskasvule, aga majanduskasv tähendab ressursside vähenemist. SKP asemel tuleks analüüsida teisi näitajaid.
4. Tunduvalt tuleb vähendada liha- ja piimatoodete söömist. Praegu raiutakse loomasööda kasvatamiseks suurtes kogustes metsa ning loomade kasvatamiseks kulub palju vett jm ressursse.
Arvan, et raamat mõjub kindlasti kainestavalt ja pakub mõtteainet. Ehkki suurkorporatsioonide ja valitsuste tegevust on üksikisikul keerulisem mõjutada, siis enda elustiilis saab muudatusi teha igaüks.
***
Ilmunud: Helios, 2021
Tõlkinud: Ülle Jälle
Leia e-kataloogist ESTER
Sigrid Sünd
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja