Agatha Christie – nimi, mis ei vaja ilmselt raamatusõpradele lähemalt tutvustamist. Paljud meist on nautinud tema sulest ilmunud krimilugusid ja/või nautinud nende põhjal tehtud telefilme, näidendeid, kuuldemänge.
Kuid milline oli tegelik Agatha Christie ja milliseks kujunes tema enda elusaatus? Võin teile kinnitada, et tema isiksus oli sama särav kui tema looming.
Kui ma nägin, et ajaloolase ja kirjaniku Lucy Worsley sulest on ilmunud uus raamat, olin kohe põnevil. Olen lugenud tema varasemaid teoseid ning vaadanud dokumentaale – ta oskab alati nii kaasahaaravalt ja huvitavalt rääkida/kirjutada, ning ka sellest raamatust saame nauditava sissevaate 20. sajandi kuulsaima naiskirjaniku ellu.
Autor kirjutab kaasahaaravalt kirjaniku elust ning sündmustest, mis viisid erinevate teoste loomiseni. Lucy Worsley’le omaselt on teos väga detailirohke ning puudutamata ei jää nii perekonnasisesed kui ka ühiskonnatundlikud teemad (näiteks Christie läbisaamine oma tütrega või tema suhtumine juutidesse).
Agatha Christie elas pika ja värvika elu. Ta sündis 1890. aastal suhteliselt jõukasse perekonda, kus naised tööl ei käinud, ja ka üldiselt oli ühiskonnas kindel arusaam, mida üks korralik naine tohib teha ja mida mitte. A. Christie´st sai oma ajastu suur tavade murdja: ta töötas ja teenis kirjutamisega leiba. I ja II maailmasõda aitasid muidugi juurdunud tavade muutumisele kaasa, kuna paljud mehed olid langenud sõjaväljal. See omakorda tähendas, et naised pidid raha teenimiseks tööd tegema. „Agatha koges nii paljusid kahekümnenda sajandi suuri muutusi nii heas kui ka halvas mõttes: kiire sõjaaegne abielu, tööelu haiglas, perekondlik hirm “hullumise” ees, lahutus, vaimuhaigus, psühhoteraapia, raske kaotus teises maailmasõjas ja enneolematu üleilmne professionaalne edu meelelahutustööstuses” (lk 405).
Raamatust jääb minu jaoks kõlama mõte, et Agatha Christie oli vaatamata oma kuulsusele väga tagasihoidlik inimene: „…Õige on ütlus, et parim tegelane, kelle Agatha Christie on kunagi loonud…on Agatha Christie” (lk 338). Ta ei armastanud endast rääkida. Tõrjuv hoiak avalikkuse huvi vastu oli tingitud ka ajakirjanduse urgitsevast ja negatiivsest suhtumisest temasse, eriti peale ta kuulsat “kadumist”. Raamatust selgub nii mõndagi tegelikust Agathast. Talle meeldisid sportautod, hinnalised nipsasjad, kinnisvara, kuude kaupa reisimine ja teel olemine, arheoloogia.
Soovitan seda biograafiat kõigile, kellele meeldivad Agatha Christie raamatud ja kes soovivad rohkem teada saada 20. sajandi ühe säravaima krimikirjaniku suure kire ja elujaatusega elatud elu kohta. Lucy Worsley raamat „Agatha Christie” on ära märgitud ka kui Rahva Raamatu 2023. aasta finalist parima tõlgitud teabekirjanduse kategoorias.
***
Ilmunud: Tänapäev 2023
Tõlkinud: Krista Kallis
Lucy Worsley „Agatha Christie: tabamatu olemusega naine” e-kataloogis ESTER
Sirle Pikkat
Pirita raamatukogu juhataja