21-aastane Nika kaotas 13-aastaselt ühel suvel oma ema. Samal suvel lõpetas õde ta kirjadele vastamise. Alguses tundus, et ju tal on kiire oma eluga Inglismaal, seejärel – ehk ta põgenes ja lihtsalt väldib perekonda? Kuid ühel hetkel on Nika kindel. Tema õde on surnud. Kuid miks? Mis juhtus? Ühel õhtul leiab Nika video, kus on näha tema õde muusikafestivalil. Korterikaaslase julgustusel paneb ta selle üles oma FB profiilile ja küsib inimestelt abi – ehk on kellelgi infot tema kadumise kohta. Ja sellest saabki alguse sündmuste jada, mis viib Nika linna, kus ta õde elas – uurima tema kadumist.
Vene autorite noortekirjandust leiab eesti keeles vähe ja on rõõm näha, et see vähene on väga kvaliteetne. Lugu on kirja pandud nii ladusalt, et ei pane tähelegi, kuidas leheküljed lendavad. Kindlasti mängib siin väga suurt rolli ka tõlkija ja toimetaja töö. Autori loodud karakterid olid aga nii mitmekülgsed ja sisukad, et kuidagi ei tahtnud, et keegi oleks mõrvar … Kõik olid inimlikud, kõiki oli võimalik mõista.
Mõrva uurimise liini kõrval tutvustab autor ka erinevate külgede pealt muusikamaailma. Muusikud, kes suurtel lavadel, muusikud kes väikestel lavadel. Fännid lavade ees hullumas, fännid vahetamas oma sõnumeid läbi muusika. Kogu koledus ja ilu on suudetud siduda kokku ühte teosesse.
Võib olla võiks ehk kurta segadust tekitava lõpu üle, kus pea igal leheküljel ootas uus totaalne süžeepööre. Kuid vast see ehk näitaski parimal kujul inimloomust ja seda, kuidas surm mõjutab inimesi selle ümber.
See on imeilusalt kirjutatud lugu muusikast, sõprusest, perekondadest ja armastusest. Põnev, puudutav ja absoluutselt käestpandamatu.
Soovitan lugejatele, kellele on meeldinud: Katja Millay „Vaikuse meri“ (e-raamatukogus ELLU) ja Karen M. McManuse „Üks meist valetab” (e-raamatukogus ELLU).
***
Ilmunud: Tammerraamat, 2019
Tõlkinud Eve Rüütel
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Mirjam Kaun
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja