Kolumbia päritolu nobelist Gabriel García Márquez (1928–2014) on nii meil kui ka mujal maailmas tuntust kogunud eeskätt maagilise realismi tippteosega „Sada aastat üksildust“, mis ilmus eesti keeles esimest korda 1975. aastal ja millest on hiljem tehtud arvukaid kordustrükke (tlk Aita Kurfeldt). Hinnatud ajakirjaniku ja prosaisti loominguline profiil oli aga mitmekülgsem kui ainult maagiline realism ja sedavõrd omanäoline, et temast sai juba eluajal ülemaailmne kirjandusikoon. García Márqueze fenomeni taga näeb Ruth Sepp käesoleva raamatu põhjalikus saatesõnas „kahe vastandliku suundumuse koosmõju: tema loomingus kohtuvad kunst ja rahvapärimus, XX sajandi avangardist lähtuvad kirjanduslikud uuendused ja autori sünnimaa kultuuripärandi külluslik koloriit, võimsad stereotüübid ning folkloorne maailmapilt“.
Lühiromaaniga „Väljakuulutatud mõrva kroonika“ naasis autor 1981. aastal pärast mõneajast pausi kirjandusellu ja see pikisilmi oodatud teos võitis kohe nii publiku kui ka kriitikute poolehoiu. Teos on García Márqueze nn pseudoajakirjandusliku stiili musternäide, tõestisündinud mõrvaloo juhtlõngu põimib salapärase asjaosalise subjektiivne, meenutuslik jutustamislaad.
„Väljakuulutatud mõrva kroonika“ (1995) ESTERis; „Väljakuulutatud mõrva kroonika“ (2021) ESTERis
***
Programmis osalemiseks jäta oma tagasiside kommentaarina ⇓
Viimasel ajal loetust raudselt üks lemmikuid. Márqueze lugu voolab nagu jõgi, nagu kirgliku spordireporteri kommentaarid käimasolevale võistlusele. Soovitan lugeda kas või lihtsalt vestmisoskuse nautimiseks. Kiita tuleb ka tõlkijat, Ruth Liast, kelle järelsõna lisab trükile väärtust veelgi.
Raamat, mida raske käest panna. Márqueze viib meid Ladina-Ameerikasse. Pikib loo sisse viiteid kohalikku eluollu, tavadesse ja ajalukku. Põnev stiil, ladus jutt. Ei midagi üleliigset. Ja lõpuks üllatav avastus, et lugu on ainest saanud tõestisündinud loost ja autori isiklikust kogemusest.
Emotsionaalselt intensiivne, jääb mõtetesse. Soovitan.
Raamat näitab, kuidas ühiskond, kohtumõistmine ja saatus võivad mängida määravat rolli inimese elus. Haarav ja pingeline.
Võis ju lugeda.
Huvitav, et kogu linn teadis ja keegi otse ei öelnud talle, et su viimne tund on tulemas. Kirjutaja jäi ju ka hiljaks nagu lugesin.
Vaga hea tolge. Raamatut oli monus lugeda. Huvitav,et keegi ei oelnud mis on tulemas.
Üsna algusest ülesseatud mõrva mõtte idee. See põnevus säilib kogu loo lõpuni. Raskem oli kaasa elada, kuna ühiskond ja temale omased tavad olid minu jaoks omasemaks ja mõistetavamaks teha.
Kokkuvõtteks, olen lugenud paremaid krimi lugusid.
Soovitan. Garcia Marquezi stiilis löövalt ja maagiliselt kirjutatud lugu, millele pole õieti mingit mõtet või seletust.
Miks nii läks? Miks toimus mõrv?
See on minu ühe suure lemmikkirjaniku Garcia Marquezi karm ja räige lugu mõrvast, mis toimus kirjaniku enda pereringis, suguseltsis. Tollane traditsioon, et pruut oleks neitsilik on siin loos viidud äärmise groteskini ja fatalistliku lõpplahenduseni. Loetav, kuid ise nautisin teisi kirjaniku teoseid.
Huvitav kirjutamislaad. Mulle meeldis detailide mitmekesisus ja see, et oli pööratud palju tähelepanu neile. Ilma selleta oleks see lugu ilmselt olnud minu jaoks raskemalt loetav. Ka mõne teise kirjaniku kirjutamises olen kohanud seda, kuidas võigastest asjadest jutustades saab sõnu ja lauseid põimides hoopis helge või siis rahumeelse tundega tulemuse vormida.