Raamatuga kevadesse 2023/2024 osalejate tagasiside
Leia raamat “Tere, Aleksander” e-kataloogist ESTER.
***
Epp Annus „Tere, Aleksander” – Pühendus keeleteadlasele näitab, et autor hindab head sõnakasutust. Rikkaliku sõnakasutusega utoopiline lugu võimalikust tulevikust üliandekate suurpere lastest ja nende tegemistest. Kiri kolmandasse-neljandasse põlve. Emotsioonid küsimuste laadis: kas neljakümne aasta pärast toimetatakse ikka veel kaameraga, millega köetakse sauna metsa sees, kuhu ei vii jalgradagi ja kuidas võlutakse sinna vesi? Kas ka väljas toimetab Tupsu, kes loeb uudiseid, valib muusika, loeb ilmateate? -Mari T
Epp Annus „Tere, Aleksander” – Aasta on 2066. Paljugi on muutunud, elektroonika on arenenud. Vanainimese elu on tehtud kergemaks, saab kasutada ka hääleseadmeid. Raamat hõlmab meenutusi eelnevast ja praegusest (2066) elust. -Mari P
Epp Annus „Tere, Aleksander” – Aitäh, Epp Annus, oled kirjutanud väga huvitava raamatu maarahva elust. Elu maal on tõesti väga huvitav, aga seda peab ise tundma. Mina olen maal kasvanud ja seda kõike nautinud. Praegu olen linlane ja meie perel on suvekodu. Me naudime seda täiel rinnal. Kevadel läheme varakult maale ja oleme nii kaua kui ilmastik lubab. Tänavu on erakordselt ilus soe sügis.- Imbi M
Epp Annus „Tere, Aleksander” – Raamatut võib pidada ka kujutluseks paremast maailmast aastal 2066. Mammalia, kes juba 95-aastane, meenutab oma elu, hoides samal ajal lapselast, kes põhiliselt magab. Rahulik raamat. Kena kogukondlik üksteise abistamine, loodust hoidev ja säästev eluviis. -Esta K
Epp Annus „Tere, Aleksander” – Ei oskagi kohe midagi öelda. Vaid niipalju, et kahju ajast, mis lugemisele kulutasin. Kogu raamat oli seosetu, temaatika puudus. -Kadri M
Epp Annus „Tere, Aleksander” – 95-aastase naise mälestused aastal 2066. Mõistan paremini, leides autori doktoriväitekirja pealkirja – “Kuidas kirjutada aega”. Kirjandusteadlane Jaak Tomberg nimetab romaani mälukirjanduseks. Mõtteilmas kulgemine, elulood, hargnemised. Paras lugemine juba puhanuna, küdeva ahju ja paokil aknast kostva lumesulamise, tihaste ja teiste tasaste taustahäältega; kui kuskile pole enam ega veel kiiret. -Kati V
Epp Annus „Tere, Aleksander” – Väga hea lugemine ja huvitavalt kirjutatud lugu, mis lausa haarab endasse. Väga eakas memm räägib oma (elu)lugu ja meenutusi oma elust mõnekuusele lapselapsele. Huvitavaks tegi moment, et minategelase jutustamine toimub tulevikus, seega lood minevikust oleks nagu tänapäev ja oleviku hetked tulevikuühiskond.-Kati H
Epp Annus „Tere, Aleksander” – Huvitav, omapärane. 95 a. vanavanaema jutustab pisikesele tütretütre pojale oma lasterohke pere elust ja toimetustest. Paralleelselt tutvume ka jutustaja enda veel väga toimeka eluga ja külakogukonna “rohelise” elulaadiga. Tundub tulevikuunistusena. -Eve R
Epp Annus „Tere, Aleksander” – Ei julge soovitada. Algus läks vaevaliselt, peaaegu pidin pooleli jätma. Lõpuks ikkagi meeldisid mõned mõttekäigud & tuleviku-utoopia. Ei liha, ei kala. Kui stiiliga ära harjusin, siis oli täitsa hea lugeda. Samas lõpp kiskus (oma?) perekonna kroonikaks. See tundus utoopia kõrval kuidagi kohatu. -Sirje N
Epp Annus „Tere, Aleksander” – Ei oskagi seda teost kellelegi soovitada. Natuke omamoodi raamat. Huvitav kontseptsioon- tänapäevaseid sündmusi on jutustatud tuleviku perspektiivist. Vanaema mälestused jooksevad loos läbisegi ning kohati jääb sündmuste ajaline asetus segaseks. -Marjonella U
