Eesti naised said valimisõiguse rohkem kui sada aastat tagasi enne rootslannasid ja ameeriklannasid. Täna, 21. sajandil on Eesti naise olukord võrreldes oma lääne sõsaratega vabaduste mõttes siiski kehvem. Kõige ilmekamalt avaldub see piiratud majanduslikus iseseisvuses. Hoolimata naiste kõrgemast haridustasemest on naisi näiteks ettevõtete juhtkondades jätkuvalt vähe. Mõndagi märkimisväärset on sajandi vältel küll muutunud ja näiteks poliitikas osaleb naisi tunduvalt rohkem, kuid praegugi võib täheldada koolis tüdrukutele poistega võrreldes kõrgemaid nõudmisi, tööturul soolist palgalõhet, samamoodi ei näita kadumise märke ei lähisuhtevägivald ega Rakvere raipena vohavad soostereotüübid. „Naise koht” on kirjutatud naistele ja meestele, et me kõik saaksime naiste õiguste nimel õigel hetkel sekkudes olukorda muuta.
Marianne Mikko on paljude raamatute autor, sh „Viimase impeeriumi lõpp” (1991) „Moldova – lääne ja ida vahel” (2009), „Koridorides libedal jääl” (2020) ja „Kroon kuningriigis” (2020).
Leia raamat e-kataloogist ESTER.
***
Marianne Mikko „Naise koht” – Väga vajalik raamat naise kohast elus ja naise õigustest. Tundub nii, et aastatega on naise osa ühiskonnas muutunud paremuse poole, kuid palju on veel teha. Selleks on vaja aega. –Imbi M
Marianne Mikko „Naise koht” – Soovitan lugeda. Väga palju huvitavaid mõtteid ja vaatenurki naiseks olemisest, naise kohast ühiskonnas ning perekonnas, naise kui ema tähtsusest jm. –Triin S
Marianne Mikko „Naise koht” – Huvitavad mõtisklused feminismi teemal. Pani asjade üle uue nurga alt mõtlema. -Kadri K
Marianne Mikko „Naise koht” – Raamat kirjeldab ausalt, kuidas naisi on aegade ja jooksul ja kaasajalgi pidevalt alavääristatud ja seda tehakse jätkuvalt. Kuigi meil on suur sooline palgalõhe ja naisi on võimu juures vähevõitu, on Eesti naise enesemääramisõigus ja vabadused märksa suuremad kui naistel islamimaades. Olen oma silmaga turistina näinud, kuidas naised on tahaplaanile ja alla surutud, näiteks Türgis- tõsised ja kurvailmelised. -Esta K
Marianne Mikko „Naise koht” – Olen aastaid imetlenud pr. Mikkot oma julgete väljaütlemiste naiste õiguste ja vajaduste eest. See pilk on suunatud tulevikku. Edu soovides! -Inge M
Marianne Mikko „Naise koht” – Rikkalikel allikatel põhinev endise ajakirjaniku ja poliitiku ülevaade naise kohast tänapäeva ühiskondlikus elus ja poliitikas. Autor toob rohkelt näiteid ajaloost, kirjandusest, folkloorist, poliitikast jms ja paneb need tänapäeva Eesti konteksti. Autor nimetab ennast feministiks. Kohati tundub aga, et tuues näiteid naiste allasurutusest paljudes eluvaldkondades, langeb ta ise meeste materdamise ja halvustamise teele. See on huvitav, kuid mitte meeldiv lugemine. Raamat on rangelt soopõhine. Tuuakse näiteid 10 aspektist, kuidas naistele tehakse liiga (alates keelest ja lõpetades võimuga). Raamat on ilmunud 2021. aastal, ohtralt on näiteid Rootsist, aga sõnagi pole sooneutraalsusest, mis ka sealtpoolt levima hakkas. Raamatu lugemine muidugi kahjuks ei tule. Palju tööd on allikatega tehtud. Keel on ladus. -Linda K
Marianne Mikko „Naise koht” – Raamat räägib igavesest teemast- meeste ja naiste võrdõiguslikkusest. Kahjuks on läbi aegade pidanud naine alla jääma, ja seda mitte oma rumaluse tõttu, vaid sest, et ühiskond soosib ebaõiglaselt mehi, kes ju on….tõsi, tõsi, see kehvem pool. Hale on vaadata neid äpusi mehi, kes teevad halva mängu juures head nägu ja ülbitsevad. -Mari P
Marianne Mikko „Naise koht” – Tunnustus Marianne Mikkole põhjaliku uurimistöö eest! Mehe traditsiooniline eelistus tööl ja perekonnas on meil nii tavaline. Sellest ei ole võimalik aru saada, kui puudub isiklik otsene kogemus. Hea, et M. Mikko kirjutab sellest põhjalikult, viidates ilmunud kirjandusele. Võibolla on meil paljuski süüdi idaeuroopalik lastetuba? -Varje T
Marianne Mikko „Naise koht” – Kellele meeldib feminismi ja naiste õigusi ning õigusetust kirjeldavad teosed, on see väga puhastav teos. Värskendav. -Epp E
Marianne Mikko „Naise koht” – Ajakirjanikule kohaselt hea väljenduslaad, laialdased teadmised oma õiguste kaitseks. Viited kirjutiste lõpus näitavad autori lugemust. -Mari T
Marianne Mikko „Naise koht” – Naise kohast ja rollist ühiskonnas. Nii mõneski asjas olen autoriga nõus, aga kohati jäi tema mõttemaailm mulle väga kaugeks ja võõraks. Raamat ei pakkunud mulle lugemiselamust. -Anu P
Marianne Mikko „Naise koht” – Autori seisukohast võttes on ta saanud kirja panna oma mõtteid, teiste mõtteid, oma elus toimuvaid sündmusi, pilku Eesti parlamenditööle jne. Kuid kõik see on jäänud üldsõnaliseks ja fakte nentivaks. Edasiviivaid ja elulisi ettepanekuid, mis radikaalseid muutusi esile kutsuks, ei ole. -Kadri M
Marianne Mikko „Naise koht” – Silmiavav. Fakte ja näiteid elust enesest. Peaks iga naise mõtlema panema, miks me ise oma teemasid ei väärtusta. -Külli V
Marianne Mikko „Naise koht” – Ülevaatlik ja põhjalik raamat feminismist. Lihtne ja ladus tekst. Ülevaatlikkus selles raamatus tähendab seda, et naise õigusi on analüüsitud kõikvõimalikke eluvaldkondi silmas pidades. Seda on nimetatud feminismi algkursuse õpikuks. Raamatu stiil on humoorikas ja ladus, see teeb lugemise sujuvaks, kergeks ja kaasakiskuvaks. Soovitan seda raamatut erialase kirjanduse valikusse nõustamise ja psühholoogia valdkonna spetsialistidele ja üliõpilastele. -Ester L
Marianne Mikko „Naise koht” – Ajakirjanikust rahvavalgustaja räägib naistest ja naiste õigustest. Kõige huvitavam oli soolist palgalõhet käsitlev peatükk. Autor nendib rahulolevalt, et tasapisi on Eestis sooline palgalõhe hakanud vähenema. Raamat on kirjutatud ladusalt ja asjatundlikult. -Tiiu K
Marianne Mikko „Naise koht” – Naisõiguslastele oma arvamuse toetamiseks. Midagi uudset ma teosest välja ei lugenud. Valimiseelsel perioodil oleks teos M. Mikko heaks reklaamiks. -Aime J
Marianne Mikko „Naise koht” – Korrektne eesti keel ja ja hea ülevaade poliitiku tegemistest. -Krista K
Marianne Mikko „Naise koht” – Soovitan lugeda eriti meestel ja sundkorras. Valimistel olgu triibulised nimekirjad. Raamat on kaks aastat vana. Ilmselt seda eriti ei loeta, vähemalt mehed mitte. Kinoteater jõudis eetris olla ainult 4 korda, kilekoti hinnaks võiks olla vähemalt 10 senti ja igas poes. Elagu Rwanda naised! -Reet V