See raamat eristub tugevalt Sofi Oksaneni eelmistest raamatutest. See ei ole ilukirjandus, vaid ta räägib karmidel teemadel otse ja šokeerivalt, toetudes faktidele. Raamat räägib naiste- ja meestevastasest seksuaalvägivallast Ukrainas ning kuidas Venemaa seda teadliku sõjarelvana kasutab.
Raamatu kirjutamise ajend oli Venemaa jõhker kallaletung Ukrainale. Oksanen räägib, et nõnda jätkub Venemaa süsteemne vägivald ja piinamine, riiklikult toetatakse naistevaenulikke seadusi ja matšokultuuri. Ehmatav oli lugeda, et 2017.aastast ei ole lähisugulase peksmine Venemaal enam kuritegu.
Venemaa sõjakuriteod Ukrainas jahmatavad maailma, aga Kremli jaoks on vägivald täiesti tavapärane nähtus. Ajaliselt ei piirne see ainult Putiniga, sest terror on alanud palju varem. Nüüdseks on see saavutanud uued mõõtmed. Nõukogude Liit tegeles samade vägivaldsete asjadega, millega tegeleb nüüd tema õigusjärgne Venemaa.
Venemaa hävitab Ukrainas inimesi, loodust, linnu, kultuuripärandit, mälu ja ta on seda teinud korduvalt, alati sama vägivalla mustriga. Ukrainas vägistav sõdur võib tunda oma teo üle uhkust, tema ema ja naine võivad teda selle eest kiita ning ülemused samuti. Sõduritele jagatakse voldikuid, mis teevad selgeks, et ukrainlased pole õige rahvus ega inimesed, mistõttu neid võibki piinata. „Seksuaalvägivald on agressori jaoks odav ja rünnatavale füüsilistest haavadest palju kaugemale ulatuvate tagajärgedega relv” ja „Seksuaalvägivald traumeerib ja lõhub kogukondi ja peresid terveteks põlvkondadeks,” kirjutab Oksanen.
Selles sõjas on teistmoodi see, et sõja algusest peale on dokumenteeritud Venemaa kuritegusid. Tänu tänapäevasele tehnoloogiale jääb igast juhtunust jälg, mida on väga raske kustutada. Ründajad ei saa enam loota anonüümsusele. Raamatu sõnum on: seksuaalvägivallast kui sõjakuriteost peab rääkima, et ohvrid julgeksid tunnistada, et terve maailm võtaks ühtse seisukoha vägivalla vastu, et meile jõuaks kohale nii selle ulatus, kui tähendus. Oksanen seisab inimõiguste eest ja paljastab naistevastase sõjavägivalla olemust. Ta kasutab oma tuntust, et hoiatada meid putinistliku kuritegeliku maailma eest.
Kuigi see pole kirjutatud romaanina, oli seda ladus lugeda.Autori enda perekonnast on pärit vägivallajuhtum aastast 1944, mille taga olid nõukogude julgeolekuorganite esindajad. Seega puudutab vägivallateema teda väga ja ta soovib, et see raamat avab lugeja silmad Venemaa jõhkruste ees, et ajalugu enam kunagi ei korduks.
Raamat käsitleb teemasid, mis lugejaid liigutavad, aidates lahti mõtestada totalitaarset režiimi. Sobib lugemiseks inimestele, kes soovivad ajaloo- ja tänapäevasündmustega kursis olla, keda huvitab poliitiline olukord maailmas. Raamat aitab edasi anda olulisi sõnumeid, mis on suunatud eriti neile, kes pole Ukraina sündmuste tõsidusest teadlikud.
***
Ilmunud: Varrak 2024
Tõlkinud: Ave Leek
Sofi Oksanen „Samasse jõkke. Putini sõda naiste vastu” e-kataloogis ESTER
Sirli Paimets
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja