Lugemisprogrammis Raamatuga kevadesse osalemiseks kirjutage oma tagasiside raamatule kommentaaridesse. ⇓
Raamatu tegelased on üks ja teine, tüdruk ja poiss. Ja rida loomi, kellel kõigil on rääkida lugu. On tigu, kes tahab taevasse minna, konn, kes satub allilma, pisut suitsiidne jänes, kõike mäletav haug ja teised.
Peedu Saar (snd 1985) on varem avaldanud lühiromaanid „Pascual“ (2018) ja „Mailased“ (2019).
Vaata „Loomad“ saadavust raamatukogudes e-kataloogist ESTER
Lugemisprogrammis Raamatuga kevadesse osalemiseks kirjutage oma tagasiside raamatule kommentaaridesse. ⇓
Raamatus on kaks erinevat liini, mis minu jaoks kuidagi omavahel tööle ei hakkanud. Lood loomadest või loomadeks kehastumisest (kuigi hästi kirjutatud) ei olnud mulle väga huvitavad. Tunnistan, et lõpupoole jätsin mõne isegi vahele.
See teine liin, tüdruku ja poisi lahkuminekulugu oli palju huvitavam. Kui need vahepalad vahelt ära võtta..
Ilmselt on viga generatsioonide erinevustes. Ei oska või ei suuda leida endas pooleldi ulmemaailma ja visualiseeritud või mõttesähvatuste baasil loodud mõtted, tegevused, ümbritsev maailm. Ei lähe kohe mulle peale. Püüdsin küll millestki kinni haarata, kuid ei läinud korda.
Selles raamatus võib kohata selliseid tegelasi nagu putukas, lind, konn, haug, kastehein jt. Loomalugude vahele on pikitud lood ühest noorest paarist, kes on lahkumineku äärel. Algus algab lõpuga ja lõpus on algus. Kui hinnata viie palli süsteemis, siis hindaks kolmega.
Issanda loomaaed on kirju. Selles LR-is ka tegelasi erinevaid: üks, teine, putukas, konn, ühepäivik jt.
Lugeda kõlbab, aga mulle see mingit emotsiooni ei pakkunud.
Inimsuhted ja loomad. Tegevusi kirjeldatakse tähelepaneliku silma läbi. Inimeste puhul lahku kasvamise lugu, loomade puhul- kas just nii võib tunda end isakass, kala putukas?
Armukadedus -vii need roosid Dostojevskile! on pisut naljakas.
Minule kui eakale lugejale oli raske lugeda,sest ei ole harjunud niisuguse stiiliga. Andke andeks,et julgesin nii otsekoheselt oelda, sest olen aru saanud, et meie praeguses uhiskonnas ausalt utlemise eest saab nuhelda.
Omapärane lugemine, kus on põimitud lood erinevateks loomadest olemisest ning ühe paari lahkukasvamise lugu. Lõpuks jooksevad need kaks liini siiski mingitmoodi kokku, andes arusaamist, miks loomalood üldisesse plaani sobivad. Kas erinevad loomad just nii vóiks mõelda, ei oska öelda, kuid huvitava lugemiskogemuse andsid ikka.
Peedu Saare raamatuid ma kahjuks lugenud ei olnud.
Raamat ”Loomad” on esimene. Kuid nii loodust kui ka loomi-linde armastan ma väga ja sellepärast oli päris huvitav lugemine ja teosesse põimitud poisi-tüdruku lugu andis omapära juurde.
Ikka tasub lugeda.
Selline omamoodi lugemine, loomade lood olid huvitavad. Alguses oli keeruline mõista, mis lugu see on, aga lõpus ikkagi seob veidi lahtisi otsi kokku. Raamat, mida lugedes tuleb mõelda ja mõtiskleda. Kirjutamise stiililt huvitav lugemine.
Väga soovitan, sest tegemist on armsa muinasjutuga. Palju õpetusi ja mõtisklusi, andekas autor.
Väga sujuvalt kirjeldatud nii inimeste kui loomade elu. Kahju, et ainult 90 lehekülge, loeksin edasi ja edasi. Edaspidi tutvun kindlasti ka teiste Peedu Saare romaanidega.
Võttis aega, et selle raamatu rütmi sisse libiseda. Kaasa aitas õnneks see, et otsustasin seda teost hoopis kuulata: MIRKOs loeb “Loomi” Tõnu Oja, kelle hääl ja lugemisstiil on ülisümpaatsed, nii et soovitan kõigile, kes alles kaaluvad Saare teksti lugemist: hoopis kuulake seda Oja esituses.
Usun küll, et autori tegevusvaldkond paistab välja. Loomade siseelu kirjeldamises on märgata bioloogi täpsust. Ei saa öelda, et see oleks antud aasta väljakutse lugemisvalikus üks mu lemmikuid, kuid tahan tunnustada Saare unenäolist stiili: seda maagilist realismi, mida need lood peegeldavad. Olen eeskõnelejatega nõus, et kõige rohkem kõnetas Ühe ja Teise lugu, mis läbis raamatut niidina.
Soovituste koha pealt peab igaüks oma seisukoha võtma. Minu isiklik maitse see ei olnud. Aga head lugemist sellegi poolest.