See südamlik ja kaasahaarav rootsi kirjaniku Asa Hellbergi enda perekonnalool põhinev romaan räägib eelmise sajandi algus-aastakümnete naistest, kes seisavad keerukate valikute ees. Kas jätkata eelnevate põlvkondade traditsioonilist naiste elukorraldust ja saatust või valida iseseisvam, oma huve ja soove arvestav elutee?
Romaani kesksed tegelased on kaks õde Cornelia ja Anna, kes on üles kasvanud vaeses, sõbralikus perekonnas Lääne-Rootsi talus. Vaatamata perekonna maaelu raskustele, saavad nad võimaluse õppida halastajaõdedeks. Sel ajal oli Rootsis seadus, et halastajaõed ei tohtinud olla abielus või siis kui abiellusid, pidid oma õeametist loobuma.
Halastajaõe töö viib neid kodust kaugele suurlinnadesse Göteborgi ja Uppsalasse, kus elu on hoopis teistsugune kui kodutalus. Neid ootab ees uus maailm täis rikkust, seltskonnaelu, arste, naisõiguslasi ja põnevaid patsiente. Nad soovivad saada kaasaegseteks naisteks, pühenduda oma tööle ja elada teistsugust elu kui maal. Kõik see paneb proovile kodust kaasavõetud traditsioonilised moraalinormid ja käitumistavad.
Õed on väga erinevad. Cornelia on rõõmus, loogiline, julge ja saavutusvajadusega, Anna aga vaiksem, häbelikum ja rohkem kinni traditsioonides. Vaatamata erinevustele on nad väga lähedased.
Uppsala haigla peaarst armub Corneliasse, edutab ta vanemõeks ja Cornelia elab läbi oma esimese sügava armumise. Ta teeb oma valiku, on see siis õige või vale.
Noorem õde Anna, kes töötab Göteborgis, avastab, et tema mõtted on endiselt maa-elu ja kodu juures ning peatselt seisab temagi oma eluvaliku ees. Kas see osutub õigeks või valeks?
Nii ongi nende eluvalikud ja teed täiesti erinevad, sundides neid toime tulema just selliste olukordadega, mis panevad mõlemat omamoodi proovile ning ümber hindama oma arusaamu. Nagu ikka ei kulge kõik soovitud rada pidi, aga „juured“ ja tugevad perekonnasidemed aitavad neil toime tulla kõigega, mis läbi elada tuleb.
Romaani lõpus, kui naised on juba ligi 70sed, võivad lugejad ise otsustada, kas Cornelia ja Anna eluvalikud osutusid õigeteks või mitte.
Asa Hellbergi kirjutamisstiil paneb märkamatult kaasa elama õdede ja nende lähedaste elule ning sellele perekonnaloole selliselt, et raske on raamatut käest panna. Õnneks on „Ainult koos õega“ esimene osa triloogiast „Fjällbacka õed“. Loodan, et peatselt saame eesti keeles lugeda ka järgmisi osasid.
Mind puudutas isiklikult selles romaanis maa ja linnaelu erinevuse teema. Ka minu ema kasvas üles maal suures taluperekonnas ning tuli 15aastaselt linna õppima. Nii püüdis ka tema linnas oma elu jooksul järgida maalt ja perekonnast kaasavõetud traditsioonilisi arusaamu naise rollist perekonnas ja laste kasvatamisel. Kipun arvama, et ta ei kohanenud linnaga kuni oma elu lõpuni ning maale oma lähedaste juurde külla minnes, oli ta justkui teine inimene. Ka minu ema õdede eluteed kulgesid erinevaid radu pidi ning mitte just kõik teod ei leidnud teiste õdede poolt aktsepteerimist.
Olen kindel, et paljud, kes seda raamatut loevad, avastavad äratundmisi või sarnasust oma suguvõsa lugudega.
Soovitan!
***
Ilmunud: Varrak 2024
Asa Hellberg „Ainult koos õega“ e-kataloogis ESTER
Ülle Alt
Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlik seenior