Eks paljud meist, kes me oleme tähistaevast võlutult vaadelnud, ole mõtteis rännanud mitte ainult Kuule, vaid üldse sinna tähtedevahelisse ruumi. Inimene on ju käinud päriselt Kuul, peetakse plaani asustada Marss. See kõik on reaalselt rohkem võimalik kui Jules Verne oma fantaasiates kirjeldas seda, mida veel leiutatud polnud. Või Leonardo da Vinci? Muidugi pole veel väga kaua võimalik minna ühtegi reisibüroosse ja osta reis kosmosesse, sest veel ei suudeta liikuda kiiremini valguskiirusest, aga – arvestades teaduse arengut pole see ka võimatu. Millal? Ei tea, aga kunagi ikka. Sel on rohkem võimalust teoks saada kui Ian Mortimeri kirjeldatud ajarännakul keskaegsele Inglismaale (“Ajaränduri teejuht keskaegsele Inglismaale” – soovitan lugeda ka seda).
Seniks tuleb rahulduda Philip Plaiti poolt antud võimalusega rännata raamatulehekülgede kaudu avastama seda, mis jääb kaugele teispool pilvepiiri. Kellel sellest väheks jääb, saab võimaluse kasutada internetti ja luua veelgi täpsem ettekujutus sealsest.
Kuhu me siis sõidame? Kõigepealt Kuule – no mõistagi. See on ju nii lähedal, peaaegu siinsamas. Erinevalt mõnest järgmisest kohast saab siin grupp väljuda ja jala Kuu pinnale maha panna. Seejärel muidugi punase öötaevaga Marsile, kus saab samuti võimaluse laevast väljuda ja üllatusega uurida tuttavlikuna tunduvat ümbrust. Edasi võetakse suund asteroidide ja komeetide poole. Järgneb Saturn oma imepäraste rõngastega, siis Pluuto. Jube mõelda, et teisel pool skafandri kaitsvat klaasi on mitte lihtsalt mõistusele allumatu külm, vaid ka vaakum – oh! Edasi võetakse suund planeetidele, mis asuvad punaste kääbuste ümber. Kõik on nii veider ja fantastiline, taevas pole mitte sinine, vaid hõõguvpunane. Selle reisi kavas on veel võimalus tutvuda kahe päikesega planeetidega, vaadelda kerasparvi, udukogusid ja musti auke. Meil on ju teadmine, et musta auku sattudes me seda üle ei ela. Siiski on võimalusi – reisiagentuur tahab ju teenida ja palju teenida, seega ei maksa arvata, et ta oma kalli laeva kaduvikku saadab. See reis rohkem ei paku. Ehk avaneb edaspidi võimalus kuhugi mujale reisida. See aga vajab pikka planeerimist, et kõik ikka hästi turvaline oleks. Muide, on soovitav enne lepingule alla kirjutamist kõik hoolega läbi lugeda, eriti pisipeenes kirjas kirjutatu.
Autor, kes on ise astronoom, on raamatu kirjutamiseks läbi töötanud hullu hulga teadusajakirjade artikleid, veebilehekülgi, raamatuid. Muidugi on tänapäeval veebist leitav hoomamatu hulk teavet nii tekstina kui visuaalsel kujul. Raamatus on on ka mõningal määral pilte ja jooniseid, kuid veebiavarustelt leiab kõike palju enam. Kirjeldus pole pelgalt autori fantaasia, vaid põhineb kosmosesse saadetud sondide, samuti erinevate, aina täiustuvate teleskoopide kaudu saadud infol. Mõistagi on tarvilikud arvutused ja muud kaudsed teadmised. Arvatavasti osutub tulevikus avastuste tegemisel suurepäraseks abiliseks kvantfüüsika, mis on küll alles lapseeas, aga küll ta kasvab ja teadlased koos temaga.
Soh, nüüd teate piisavalt, et astuda pardale ja alustada imelist reisi tundmatu taeva alla. Head reisi!
NB! Loe lisaks kvantfüüsika kohta Horisont 6/2024 detsember – jaanuar.
Ilmunud: Vesta, 2024
Leia raamat “Tundmatu taeva all” e-kataloogist ESTER
Kaie Herkel
Nõmme raamatukogu raamatukoguhoidja