Gabrielle Zevini romaan räägib kahest ammusest sõbrast Sam Masurist ja Sadie Greenist, kelle sõprus sai alguse armastusest arvutimängude vastu, kuid elu keerdkäigud on neid lahku viinud. Üle mitme aasta juhuslikult metroojaamas kohtudes taasavastavad nad oma sõpruse ning otsustavad hakata koos videomänge looma. Ning kellega koos olekski kõige parem seda teha kui mitte oma parima sõbraga? Vähemalt nii arvasid nad alguses.
Mulle meeldis, et romaan oli väga mitmetahuline, kus hajusid piirid kohati vastandlike teemade vahel. Ajaga muutusid tunded ja koos nendega ka inimesed. Sõprus võis muutuda armastuseks, vihkamiseks, kadeduseks, leinaks, tühjuseks, kuid siiski jäid sõpruse alustalad alati püsima. Ka surm ja elu käisid teoses käsikäes – kellegi surm võis põhjustada elumuutuse, vaimse murrangu kui ka füüsilise kahjustuse terveks eluks või hoopis sünnitada uut elu.
Romaan käsitles palju valupunkte, näiteks kuidas me kipume teiste inimeste tegude motiive ise välja mõtlema, visandades kõik võimalikud stsenaariumid valmis oma peas, selle asemel et tekkinud arusaamatusi üksteisega arutada. Samuti kajastati ühiskondlike teemasid, kuidas oma tõsiseltvõetavuse eest siin maailmas peavad võitlema nii naised, vähemused, erivajadustega kui ka LGBTQ+ inimesed. Kõik see taak muutub lõpuks nii raskeks, et hakkad varem või hiljem ka enda võimeid kahtluse alla seadma.
Huvitav oli jälgida, kuidas reaalsus ja videomängud omavahel põimusid. Vahepeal võis saada virtuaalmaailmast hoopis uus tegelikkus, kus raamatu tegevus sujuvalt edasi kulges. Fiktiivses maailmas on võimalik teha tegevusi, mida pärismaailmas veel teha ei saa või ei ole need nii tolereeritud. Samas võime küll arvutimängus peita end avatari taha, aga meie hirmud ja uskumused on ikka koos meiega. Igal tegevusel on ka videomängumaailmas tagajärg, aga vähemalt pole surm piinarikas ja saab alati puhtalt lehelt uuesti alustada. Sam võtab selle mõtte hästi kokku “Parim surm, mida soovida saab, on arvutimängusurm [—]. Ehk siis vaatemänguline ja lühike” (lk 470).
Kuigi videomängud on loos kesksel kohal, siis romaani lugemiseks ei pea olema videomängur, vaid piisab soovist koos tegelastega selle maailma võlusid ja valusid avastada. Kes teab, äkki tekib hoopis huvi ka ise mõni arvutimäng vahelduseks ette võtta.
Ilmunud: Rahva Raamatu Kirjastus, 2023
Tõlkinud: Eve Laur
Gabrielle Zevin „Homme, homme, homme“ e-kataloogis ESTER
Gabrielle Zevin „Tomorrow, and Tomorrow, and Tomorrow“ OverDrive’i e-raamatukogus
Margarete Pruus
Südalinna raamatukogu raamatukoguhoidja
