Tegemist on mahuka teosega, kus mõtteid Fredist avaldavad mitmed teda tundnud ja austanud inimesed. Algne idee oli välja anda elulooraamat tema 90.sünnipäevaks, kuid lõpuks küpses see teoseks, mille keskmes pole niivõrd Fed Jüssi isik, vaid pigem väärtused, mida ta läbi elu kandis ja inimestele edasi andis.
Siin raamatus on 30 inimest, kes jutustavad oma loo Fredist, neid kõiki on Fred mõjutanud omal viisil. Siin on erinevaid tekste, tema tuttavate ja sõprade mälestusi ja mõtisklusi, luulet ja unenägusid. Raamat algab koostaja Jaan Tootseni vestlustega Fredi lastega, mille käigus saab nii mõndagi põnevat teada Fredi päritolust, lapsepõlvest ja tema suvitamistest lastega saartel või laidudel. Tema olemust on vahel võrreldud vana targa indiaanlasega (nagu Suur Vaim maa kohal) ja nüüd selgus, et sellel on tõetera sees: Fredi vanaema oligi indiaanlane!
Valdur Mikita räägib oma loos, et indiaanlaste lugu sarnaneb pisut meie looduse looga: „Eesti loodusega on läinud samamoodi nagu läks indiaanlastega. …..Eesti loodus elab edasi reservaadis, see on ilus, seda saab imetleda, sealt metsaande korjata, piltegi teha, seminare ja töötubasid korraldada. Aga midagi on muutunud, lõplikult. Midagi väga olulist on surnud….“ (Lk.312)
Timo Marani arust on Fredil olnud oluline mõju mitme põlvkonna loodustunnetusele, sellele, et loodus on tajutava väärtusena täna eesti kultuuris olemas. Fred oli esimene, mõjukas suunanäitaja eesti kultuuris, kes vahendas meile loodust: „Fred näitab, kuidas inimene saab jõuda looduse juurde ja kuidas elu koos loodusega saab olla täisväärtuslik ja rikas.“ (Lk.218)
Temaga seotud mälestusi jagavad meiega veel Tõnu Õnnepalu, Jaan Tätte, Doris Kareva, Anu Raud, Mehis Heinsaar, Urmas Tartes, Joonas Hellerma, Anu Lamp ja paljud teised.
Mitmed tema sõbrad ja tuttavad mainivad siin, et Fredi „Linnuaabits“ , „Looduse aabits“ ja „Ööülikool“ on neile väga olulised saated olnud, eriti lummav oli Fredi hääl, nagu teatud helisagedus, mis kandis mingit head energiat ja ravis hinge. Paljudele meeldis „molutamise teema“ ehk „viljakas mittemidagitegemine“. Siinkohal soovitan tutvuda ka Fredi raamatuga „Olemise mõnu“ (2022), kus sellest lähemalt lugeda saab.
Tänu Fredile oleme kõik hakanud rohkem märkama ja rohkem looduses käima. Tema soovitusel võiksime seda teha kõikidel aastaaegadel, mitte ainult kevadel ja suvel, et märgata erinevaid valguseid ja värve.
Raamatus on mainitud mitmeid paikasid, kuhu tahaks nüüd ise peale lugemist uitama minna: Heinassaare, Varessaare, Muraka raba, Jänijõe luhad, Mustjõe metsasihid, Tarvasjõe, Krani metsavahikoht, Kõrvemaa metsad jne.
Arvan, et raamat ei jäta kedagi ükskõikseks, nii südantsoojendav on lugeda nii paljude inimeste mõtisklusi ja mälestusi, kuidas Fred Jüssi elu ja looming nende hingekeeli puudutanud on.
Ilmunud: Paradiis, 2025
Koostaja: Jaan Tootsen
Fred Jüssi ja inimesed tema ümber e-kataloogis ESTER
Sirli Paimets
Südalinna raamatukogu raamatukoguhoidja
