Lugemisprogrammi Raamatuga kevadesse 2024/2025 hooaja (Siurust Nobelini) osalejate tagasiside leiate kommentaaridest ⇓
“Araabia maailma tuntumaid kirjanikke, egiptlane Nagib Mahfuz pälvis oma loomingu eest Nobeli kirjanduspreemia aastal 1988. Oma loominguga oli ta innustajaks paljudele araabia autoritele, kuid tuntust ja armastust on leidnud tema looming ka laiemas maailmas. Siinsete kaante vahel avaneb huvitatud lugejale Mahfuzi kõige tuntum teos „Kahe palee vahel“ (Bajn al-Qaṣrajn). Selles jutustab autor Ahmed Abd al-Gawwadi ja tema naise ning laste loo. Raamatu tegevuspaik ja ühtaegu ka oluline tegelane on 20. sajandi alguse Kairo vanalinn. Ahmed Abd al-Gawwad ühendab endas patriarhaalse perekonnapea vastuoksuslikud jooned; teda kujutatakse elujanulise seltskonnainimesena, armastusväärse sõbrana, muusika ja luule hindajana ning kaunite naiste lembust nautiva armastajana, samas aga ka armutu türannina, kelle valitsuse all naine, tütred ja pojad värisevad. Oma ebakindla jalgealuse tõttu satuvad Ahmed al-Gawwadi perekonnaliikmed mitmetesse ebasoodsatesse olukordadesse. Tema naine Amina söandab esimest korda pärast abiellumist tänavale minna – see toob temale ja ta lastele suuri pahandusi. Poeg ja tütar armuvad õnnetult, mis põhjustab neile hingelisi kannatusi – sest perekonnas saab ju olla ainult üks, endastmõistetavalt isa tahe. Väljas tänavatel aga toimuvad meeleavaldused, millega nõutakse Briti protektoraadi lõppu. Nende romaanide õlul on Mahfuzi võrreldud Dickensi, Balzaci ja Dostojevskiga. Eesti keeles on temalt seni ilmunud vaid üks raamat.
Raamat kuulub „Kairo triloogiasse”, mille moodustavad Kairo vanalinna tänavate nimesid kandvad romaanid Bajn al-Qaṣrajn (1956), Qaṣr al-Šawq (1957) ja Al-Sukkarija (1957).” -apollo.ee
***
Lugemisprogrammi Raamatuga kevadesse 2024/2025 hooaja (Siurust Nobelini) osalejate tagasiside leiate kommentaaridest ⇓
Kõik tegelased on nagu robotid, kelle jutt koosneb tühjadest loosungitest ja kel puuduvad emotsioonid. Tõeline saavutus selliselt pinnalt lummav jutt kokku kirjutada.
Romaanis kirjutatakse Egiptuse araabia uhiskoda kui inimuhiskonda veel taies hiilguses, kuid on tunda juba selle loppu. Romaan on vaga huvitavja sisukas.
Raamat avab meile araabia kultuuri tegelikkuse. Meie jaoks täiesti vastuvõetamatu eluviis. Väga hariv lugemine.
Eestlaste üks lemmik rannapuhkuse paik on Egiptus. Kuigi kuurordid ei kajasta tegelikku elu riigis on igati mõistetav soov saada teada, kuidas elatakse väljaspool kuurorti. Raamat annab ülevaate sellest, millised kombed, tavad ja arusaamad valitsesid Kairos 100 aastat tagasi.
Ei uskunud, et tõsiusklike perekonnas nähtaks naisterahvaid niivõrd alandavalt, et isegi aknast väljavaatamine on perekonna au rüvetamine – üllatav on perekonnas valitsev meeste kaksikmoraal, ülim rangus laste kasvatamisel, samas lõbus ööelu sõprade, veini ja kergemeelsete naiste seltsis. Minu arusaamise järgi islamiühiskonnas oleks olnud see tabu.
Huvitav lugemine. Milline erinev maailm.
Väga hea raamat. Autoril on hea vestmisoskus, raamat on ladusalt loetav. Hea meelega loeks Egiptuse triloogia 2. ja 3. raamatut, aga neid pole eesti keelde tõlgitud. Lugesin suure huviga. Raske ette kujutada kui allasurutud oli tollal naine (Egiptuses) Araabiamaades, eriti aga sellise türannist perepeaga peres. Isegi majast tänavale ei võinud ilma mehe loata minna.
Ei soovita.
Tänapäeval jube lugemine, kuidas naistesse suhtutakse teises kultuuris. Halb tõlge, jumala ülistamine igal sammul häiris, tõlge oleks võinud neutraalsem olla.
Soovitan. Araabia maailma tuntud kirjanik.
Vana islamiühiskonna reeglid olid naiste jaoks tõeliselt hirmutavad. Naine oli taltsa kodulooma tasemel ja nii neid ka koheldi.
Suurepärane sissevaade araabia ühiskonda, meeldib see meile või mitte. Autoril on õnnestunud nii lummavalt jutustada, et see kannab meid otse Kairo südamesse sada aastat tagasi.
Põnevad on need uued kohad, uued maailmad, inimsaatused, mis sedasi raamatutes avanevad.
Hea, väga hea tunne on tänutunne sellest, et oled sündinud-elanud just siin ja praegu, omas koduses ja mitte-väga-põnevas maanurgas.
Küll aga on hea teada, mis elu elatakse mujal…
Soovitan lugeda, et mõista araabia maailma tõekspidamisi.
Miks lubab üks religioon naist nii alandada?
Miks see usk ei luba rõõmu ja austust naisele – uue elu loojale?