Lugemisprogrammis Raamatuga kevadesse osalemiseks kirjutage oma tagasiside raamatule kommentaaridesse. ⇓
Üle tuhande laulu ja luuletuse meie vetes ja vaimus ujuvatest kaladest, nende püüdmisest ja püüdjatest, vaevast ja valust, lõbust ja lustist. Kirja pandud enam kui pooleteise sajandi jooksul. Poeemipurikad, ballaadilatikad, sonetisäinad, kiisalimerikud, haikuviidikad, epigrammiogalikud ja muudki sikutas rahvaluulevaramust ja 264 luuletaja loomingust välja Vladislav Koržets.
Vaata „Eesti kalaluule antoloogia“ saadavust raamatukogudes e-kataloogist ESTER
Lugemisprogrammis Raamatuga kevadesse osalemiseks kirjutage oma tagasiside raamatule kommentaaridesse. ⇓
See on üks väga vahva kalalaulude-luuletuste raamat. Milles vaikselt ujub-hulbib palju-palju erinevaid kalu 😛
Raamat nendele,
kellele kalad
pole vaid kalad.
Raamatu koostaja on ise pühendunud kalamees, varemgi kaladest, kalaroogadest, kalastamisest kirjutanud. Täpselt samamoodi oli hasartne pühendunud kalamees ka minu isa, kes lihtsalt pidi saama Keila jõe juurde, õngitsema, sõltumata sellest, kas midagi näkkab või mitte…
Raamatu koostamiseks luges/sirvis/sobras autor läbi umbes 1500 luuleraamatut. Näkkas hästi, antoloogiasse sai üle 1000 teksti, nii rahvaluulet kui ka autoriluulet. Siniste kaante vahel on 264 autori looming. Tuntumatest kirjanikest on kalade teemadel luuletanud näiteks Jaan Kross, Juhan Viiding, Marie Under ja Rudolf Rimmel. Ka Vladislav Koržetsi enda luuletused on siin. Antoloogia annab tervikliku pildi kogu luule arenguloost ja muutlikkusest, mitte ainult eesti kalapoeesiast.
Koostaja on teinud ära ülimalt põhjaliku töö. Antoloogia ei avalda heale kala-huvilisele luulearmastajale sügavat muljet mitte ainult oma paksusega, vaid ka autorite, teemade, vaatenurkade ja stiilide paljususega. Ta ise on ühes intervjuus maininud, et kalaluuletuste leidmine on olnud nagu kalapüük.
Ja „Maalehe” (26.08.2021) artiklis on selline mõte: „Kui leian täiesti ootamatust kohast sellise hea, eestlase kirjutatud kalaluuletuse, siis on samasugune tunne, nagu oleks saaki saanud!”
Praegu, talve hakul on vist kõige sobivam luuletus Milvi Sepping „Lumised”:
On ilusat rahu
kaldal kummuli paatides.
Koheva teki all magavad
aerudeta ja
vakka.
Võibolla
on nendel
selgeveelised unenäod
kus aegajalt vilksatab
soomuste ehedat hõbedat.
Mis sest, et tuisk
kirvendab kiilude kohal.