“Minu Prangli: elu vanajumala seljataga” on raamat ühe Eesti väikesaare ajaloost, inimestest ja eluolust. Kuigi autor ei ole ise saare põliselanik on elutee ta selle kohaga praeguseks juba aastateks tihedalt sidunud. Ehk ongi nö sisserännanu värske pilk see mis saare eripära hästi märkab ja teeb kirjutatu huvitavaks lugemiseks ka Prangliga üldse mitte tuttavale. Vastuse saavad mitmed küsimused nagu kuidas Prangli saar maitseb ja lõhnab, millised on saare erilised seadused ja mida õigupoolest tähendab elu vanajumala seljataga.
Esimese asjana jäi selle raamatu juures mulle loomulikult silma kui torenaljakas on, et autor ja tema teose inspiratsioon jagavad nime! Lugemise käigus selgub, et nimemaagiat jätkub Annika Prangli ellu rohkemgi:
“Tegemist on ettevõttega Prangli Reisid,” ütlen pangatöötajale. “Minu nimi on Annika Prangli ja aadress on Prangliranna, mis asub Prangli saarel.” lk 25
Sama maagiliselt on autor kirjeldanud kõike saareeluga seonduvat. Nii põliselanike kui turistidega seonduvad Pranglielu anekdoodid ajavad muigama ja loodusilu kirjeldused ahhetama. Lisaks lugemismõnule sain raamatust teada nii mõndagi uut ja huvitavat nii Prangliga seonduvast kui ka hoopis muust ainest. Näiteks juhatas nagu muuseas mainitud fakt nõukogudeaegsest eesti vormelisõitjast minu uurima Nõukogude Vormel 2 ja 3 sarja ajalugu.
Julgen raamatut soovitada nii neile kes Prangliga juba tuttavad äratundmisrõõmuks kui ka saare kohta üldse mitte teadjatele avastamisrõõmuks. Mina kahjuks Prangli saarele veel jõudnud ei ole, aga sellest raamatust sain igal juhul suure soovi saart lähitulevikus külastada. Lisaks on teoses palju praktilist infot saarele jõudmise ja seal ringi rändamise kohta. Loodan, et eluteed viivad minugi kiiremas korras liinilaeva Wrangö pardalt Prangli hunnitutele ranna- ja metsaradadele.
***
Ilmunud: Petrone Print 2025
Annika Prangli „Minu Prangli: elu vanajumala seljataga” e-kataloogis ESTER
Ingrid Tamm
Laagna raamatukogu raamatukoguhoidja
