Kõik kes on kunagi Kaarli kirikusse sattunud, on ilmselt märganud meister Köleri maalilist šedöövrit, altarifreskot „Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata.”, aga kui paljud meist tegelikult teavad teose valmimise lugu ja emotsioone selle ümber? Just sellest räägibki Jaan Krossi novell ,,Kolmandad mäed”.
Raamatu peategelane on Johann Köler – esimene akadeemilise haridusega eesti maalikunstnik, rahvusliku liikumise toetaja ja haritlaseks tõusnud maarahva esindaja. Jutustus algab sellest, kui Kölerini jõuab kiri mõisnik von Gernetilt, kes juhib tähelepanu asjaolule, et Villem Tamm, kunagine Hiiumaa talupoeg, keda Köler kasutas apsiidifreskos Kristuse modellina, on aastate jooksul saanud ise mõisnikuks ning ei kohtle oma talupoegi inimlikult. Teate saamine pärast fresko valmimist vallandab Köleris emotsioonide laviini. Köler, kes erinevalt enamikest maarahva esindajatest oli saanud rännata ja õppida mööda Euroopat ning arendada sidemeid Venemaa keisri õukonnas, tundis vaatamata sellele pidevat muret eestlaste käekäigu pärast. Seetõttu muutub modelli valiku moraalne küsimus teose keskseks narratiiviks. Kas Kristuse kujutamine ja kunst võib jääda ideaali kandjaks, kui selle aluseks on inimene, kes oma tegudega seda ideaali eirab?
Kolmandad mäed on mõtisklus sisemiste pingete, kunstilise protsessi, usu, armastuse ja eestluse üle. Mina-vormis jutustus mõjub terviklikult tõetruult ja haaravalt: lugeja on justkui pidevalt peategelase kõrval, mitte vaid kuskilt kaugustelt sündmustele pilguheitja. Nagu Krossile kohane, on tekst tihe ja pungil ajaloolistest tegelastest ja viidetest. Krossi lugemine pole kerge ajaviide, vaid süvenemist nõudev, ent väga väärtuslik kogemus. Võimas ajalooline lisafakt on tõsiasi, et fresko valmis kõigest kümne päevaga ning kunstnik tegi selle kirikule tasuta.
Ilmunud: kirjastus Kunst 1975, kirjastus Virgela 1999
Jaan Kross “Kolmandad mäed” e-kataloogis ESTER
Olaf Pandre
Tallinna Pirita raamatukogu juhataja
