William Hartston “501 saladust: elu, ajaloo ja maailmaruumi müsteeriumid”

Ma tean, et ma midagi ei tea.

Sokrates

Oled sa vahel mõelnud, miks me vajame und või miks me haigutame ja suudleme? Kuidas ja kus mälestused ajus talletuvad? Kuidas tekkis naer? Kust pärineb meie tähestik? Kes leiutas pliiatsi? Millal hakkasid inimesed rääkima? Kes kirjutas „Beowulfi“? Miks me kardame kõdi? Miks inimesed punastavad? Miks on sebral vöödid? Kust pärinevad AIDS ja HIV? Kuidas sündis elu Maal? Kui suur on päikesesüsteem?

Raamatust võid vastuse saada ka sellistele ebatavalistele küsimustele: Mis tunne on olla nahkhiir? Kas kärbestel on vaba tahe? Kas reaalsus on olemas? Kui kaua püsib maharaiutud pea teadvusel? Kas pärm suudab mõtelda? Mis juhtus esimesel sekundmiljardikul pärast Suurt Pauku? Miks kadus Agatha Christie detsembris 1926 üheteistkümneks päevaks? Kui pikk oli Jeesus? Kas inimesed lähevad targemaks? Missugused olid Einsteini viimased sõnad?

„501 saladust“ on igati kasulik ajaviitelugemine erinevate huvidega inimestele. Avastamisrõõmu leiate maailma eksootiliste olendite, värviliste karakterite ning ebamaiste müsteeriumite ja palju muu kohta. Mõtteainet saavad endale siit nii bioloog,  teoloog ja kohe kindlasti ka filosoof.

Tähestikulises teemadejärjestuses ülesehitatud raamat rikastab meie infoküllastunud aju põnevate ja harivate faktide näol.

Loodetavasti inimlik teadmistehimu innustab Teid astuma järgnevat sammu raamatu lugemiseks.

501. Kui kunagi peaks saabuma aeg, millal me teame kõike, mida on võimalik teada, siis kas me tunneme selle ära? … või saabub kord aeg, millal ainus, mida meie ei tea, on see, et me teame kõike?

 

Elamusterikast lugemist,

Mari-Liis Kalvi
Eestikeelse kirjanduse osakonna
raamatukoguhoidja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga