Raamat „Uued väliseestlased: eesti elulood avatud maailmas“ on inspireeritud „Eesti rahva elulugudest“. Raamat räägib nö „uuemal ajal“ Eestist lahkunud inimestest, kes on oma elu rajanud ühel või teisel põhjusel kuhugi mujale.
Raamatu koostaja Enno Tammeri idee oli, et raamatu tegelased paneksid oma loo kirja ise või raamatu meeskonna abil, kuid need peaksid alguse saama vabatahtlikust kontaktivõtust või selgest „jaa-st“, et nad tahavad oma loo rääkida. Väliseestlaste lugude kokkupanemiseks koostati väike üleskutse ja küsimustik, mis aitaks inimestel oma lood kirja panna. Küsimustik sisaldas näiteks järgmisi küsimusi: miks ja kuidas sündis äraminekuotsus, kuhu ja miks otsustasite minna, kuidas suhtusid äraminekusse pere ja lähedased, mis tööd tegite/teete, millised olid/on elamistingimused, millised on muljed, kes on teie lähedased ja sõbrad praegu, millised on suhted Eestiga jne.
Eestist lahkunud inimestega kontakti saamiseks pöörduti nii Eesti Vabariigi Välisministeeriumi saatkondade poole üle kogu maailma, kasutati isiklikke kontakte kui ka levitati üleskutset sotsiaalvõrgustikes. Üleskutsele reageeris üle 60 inimese, kuid erinevatel põhjustel langesid neist mõned ära. Raamatusse jõudis 44 lugu 19 erinevast riigist.
Antud raamat sisaldab eestlaste välismaale sattumise lugusid Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast, Belgiast, Hiinast, Hispaaniast, Iirimaalt, Indoneesiast, Inglismaalt, Itaaliast, Jaapanist, Poolast, Prantsusmaalt, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Šveitsist, Taanist, Tšehhist ja Uus-Meremaalt.
Inimeste välismaale sattumise lood on väga erinevad, kuid enamjaolt on need noored, kes on läinud välismaale seoses kooli või tööga, ka lihtsalt maailma nägemise eesmärgil või armastuse pärast. Kuigi lahkumise põhjused on olnud erinevad, ei ole selleks enamikes lugudes olnud halb elu Eestis. Pigem võib erinevatest lugudest teada saada, et välismaal tuleb alustada nullist ja hea elu ning rikkus pole seal kedagi koheselt ees oodanud. Unistuste ja hea elujärje peale saamiseks tuleb ise kõvasti vaeva näha. Paljud on välismaal leidnud töö ja armastuse ning ennast seal ilmselt jäädavalt sisse seadnud. Samas ütlevad peaaegu kõik, et peavad end siiski eestlasteks, hoiavad end pidevalt Eestis toimuvaga kursis ja tahavad kodumaal käia nii palju kui võimalik ning ei välista, et tulevad ühel päeval Eestisse tagasi. Mitmetes lugudes on plaanitud välismaale minna vaid paariks aastaks ning siis jätkata oma eluga siin Eestis taas sealt, kus see pooleli jäi. Tihti aga viib üks asi teiseni ja mõned asjad peavad juhtuma selleks, et saaks aset leida järgnevad jne. Nii on paarist aastast saanud juba 10 ja rohkem aastat.
Üldiselt on neid 44 väga erinevat lugu raske kuidagi üheks koondada. Kõik lood on omamoodi põnevad, mõned neist köitvamad kui teised. Minu jaoks on selles raamatus kõige huvitavam teada saada, miks tegelikult inimesed on Eestist ära läinud, millega alguses tegelenud ning kuhu praeguseks jõudnud. Eestis ikka domineerivad need lood, et Eestis pole tööd ja kui on töö, siis saab vähe raha ja minnakse Soome ja mujale tööle. Noorte puhul on ehk enim kuulda, et minnakse Austraaliasse elu nautima ja maailma vaatama. Muidugi satutakse välismaale ka õppima, seda siis läbi erinevate programmide ja stipendiumite. Miks aga keegi pakib asjad ja läheb Jaapanisse, Poola, Šveitsi, Belgiasse või kuhu iganes? Põnev lugemine igal juhul! Esialgne mõte, et loen mõned lood viib aga selleni, et tahad teada saada, millised on täiesti erinevate inimeste lood ja kogemused ühes ja samas riigis ning lõpuks avastad, et oled läbi lugenud kogu raamatu…
Liis Johanson
Eestikeelse kirjanduse osakonna
raamatukoguhoidja
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Veel väliseestlastest 21. sajandil:
- Tiit Lääne. Kõnnin või merre. Paduvere Talumuuseumi Selts, 2012
- Asta Kaljuste. Elu täis imesid. [R.Hinrikus], 2008
- Krimmi kogumik. Eesti Keele Sihtasutus, 2005
Eestlastest välismaal e-raamatukogus ELLU: