„Pandora Kongos“ on Albert Sánchez Piñol’i triloogia teine raamat (esimene osa „Külm nahk“ – Pegasus, 2008). Kuigi triloogia teine raamat ei jätku sündmused sealt, kus pooleli jäid, samuti ei kordu ka tegelased; samaks on jäänud vaid eksootiline piiratud tegevuspaik ja ängistav atmosfäär, kus kohtutakse veidrate olenditega – teisega.
Thomas Thomson on noor kirjanik, kes saab kaaluka ülesande, kui advokaat Norton palub tal kirja panna oma kaitsealuse Marcus Garvey loo. Mustlasest tallipoissi süüdistatakse Craveri hertsogi kahe poja tapmises Kongo ekspeditsioonil. Lugu peab täitma kaht eesmärki: tõe jalule seadma ja laiadele rahvahulkadele hinge minema. Ent see, mida Garvey Thomsonile jutustab, ületab ka kõige fantaasiaküllasemad seiklusromaanid.
Craveri hertsogi kaks poega korraldavad ekspeditsiooni Kongo vihmametsadesse, kuhu enne neid ei olnud astunud ükski inimene, kulla ja teemantide leidmiseks. Orjad kaevandavad Kongo lagendikul kulda, kuni korraga kaevavad neile vastu humanoidilaadsed olendid. Kugi enamus neist lüüakse maha, on kohtumine nendega siiski ehmatav. Kuid rünnakud jätkuvad ja millega kõik lõppeb saab edasi lugeda juba raamatust. Paralleelselt Marcus Garey loo kirjapanemisega, kirjutab Thomas Thomson ka enda lugu, mis on kohati päris koomiline.
Žanriliselt võib “Pandora Kongos” liigitada kui seiklus-, põnevus-, ulme-, õudus-, kriminaal- või armastusromaani. Tegemist on omamoodi metakirjandusega, romaaniga romaanist. Teose üheks peateemaks on kirjandus, autor näitab meile, kuidas raamat suudab tõelust mõjutada, kuidas kirjapandud sõna toidab meie kujutlust. Autori kirjutamisstiil on ladus ja raamatut on raske käest panna.
Albert Sánchez Pińol (sündinud 1965. Barcelonas) on Kataloonia kirjanik. Hariduselt on Sánchez Pińol Aafrika uuringutele spetsialiseerunud antropoloog. Üheksakümnendatel rändas ta palju Aafrikas, kogudes materjali pügmeesid käsitleva doktoritöö tarvis, mis jäi aga pooleli, kuna puhkenud kodusõda sundis teda Kongost lahkuma. Tagasi kodumaal avaldas Sánchez Pińol oma esimesed raamatud. 2000. aastal ilmus satiiriline essee “Pajatsid ja monstrumid” (Pallasos i monstres) ning 2001. aastal lühijuttude kogu “Kuldajastud” (Les edats d’or). Autori siiani tuntuim romaan “Külm nahk” (La pell freda) ilmus 2002. aasta sügisel ning selle võtsid ühtviisi hästi vastu nii publik kui ka kriitikud. Romaan on esimene raamat triloogiast, mille teine osa “Pandora Kongos” (Pandora al Congo) ilmus aastal 2005 ning ka kolmandat osa on peagi oodata.
Triinu Rannaäär
Eestikeelse kirjanduse osakonna
raamatukoguhoidja