See raamat pakub häid nippe ja mõtteid nii jõukatele, keskmise sissetulekuga kui ka majanduslikult kehvemal järjel olevatele inimestele, kuidas olemasolevat raha (kõne all on vabalt kasutatav sissetulek ehk see, mis jääb kätte pärast eluasemekulude ja teiste hädatarvilike kulutuste mahaarvamist ehk kui on olemas mingisugunegi vaba raha, mida kulutada) teisiti ja nutikamalt kulutades enda õnnetunnet suurendada.
Autoriteks on Briti Columbia ülikooli psühholoogia professor Elizabeth Dunn ja Harvardi ärikooli turundusprofessor Michael Norton, kelle ajakiri Wired valis 2012. aastal maailma 50 kõige nutikama inimese hulka, kes võivad maailma muuta.
Raamatust saame teada, et küllus on väärtustamise vaenlane – mida rohkem meil midagi on, seda rohkem selle mõju väheneb. Ka harjumuse tekkimine takistab sisseostudest kestva naudingu saamist. Viimane kehtib nii šokolaadi kui luksusautode kohta. Loobudes mingiks ajaks šokolaadist on hilisem maiustamine nauditavam. Ja kui te juhtute olema jahi omanik, siis on hea mõte seda sõpradega jagada, mis tähendab küll, et te ei saa jahti kasutada täpselt siis kui ise tahate, aga just see aitabki sõiduvahendi kasutamise jälle preemiaks muuta ja sellest oluliselt suuremat rõõmu tunda. Ligipääsu piiramine asjadele, mis meile meeldivad, aitab rõõmumeetri taas käivitada.
Uuringud näitavad, et paljud Londoni elanikud ei külasta üldse oma linna vaatamisväärsusi. Tundub nii, et kui midagi imetoredat püsib pidevalt käeulatuses, ei oska inimesed seda hinnata. Kellel parajasti reisimiseks väga palju ressursse ei ole ja on selle tõttu nukker, võiks kaaluda oma lähiümbrusega tutvumust, et leida kättesaadavamaid rõõmuallikaid, mida teiste maade elanikud suurte summade eest külastamas käivad. Need, kellel on võimalik palju reisida, peaksid võib-olla ise oma rändamist piirama, sest uurimused näitavad, et mida rohkem reisitakse, seda vähem tõenäoliselt iga järgmist sihtkohta nauditakse.
Kui inimestel paluti hinnata oma krediitkaardi kulusid enne konto väljavõtte vaatamist, siis hindasid nad seda keskmiselt 30% tegelikust väiksemaks. Üldiselt arvatakse, et millegi eest hiljem maksmine toob kaasa vähem masendust kui kohe maksmine. Tegelikult on olukord vastupidine: kohe makstes ja hiljem ostu kätte saades tundub see kingitusena ja rõõm on tegelikult suurem.
Neil, kes toidupoes liiga tihti küpsise- ja kommiriiuli juurde eksivad, tasuks ehk kaaluda sularahaga maksmist või veebipoest ostmist. Sularahaga arveldamine muudab ostmise vaevarikkamakas ja sellest tulenev ebamugavus õõnestab küpsiste (ja ilmselt ka kottide, kleitide ning 112. paari kingade) ostmisest tekkinud naudingut. Arvatavasti ei ole siis soovitatav ka uut ahvatlevalt lihtsat ja ilmselt meiegi piirkonda jõudvat Apple Pay maksmismeetodit kasutada. Veebipoest ostmisel kalduvad inimesed valima tervislikumaid tooteid kui tellimuse ja kättesaamise vahele jääb pikem aeg; sularahaga makstes asetatakse tavapoes korvi pigem virsikud kui kommid.
Kas osta pigem kosmosereis või Tudori stiilis maja rohelusse uppuvas äärelinnas? Millises suurfirmas maksti töötajatele selle eest, et nad oma tööd ei teeks ja mis selle tulemus oli? Vastused neile küsimustele ja palju kasulikke ning üllatavaid mõtteid nutikama kulutamise kohta leiate raamatust. Soovitan lugeda!
***
Ilmunud: Äripäev, 2013
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Tiiu Anniko
Eestikeelse kirjanduse osakond
raamatukoguhoidja