Ajalooliste romaanide tunnustatud autorilt on nüüdseks eesti keeles ilmunud kaks intrigeerivat ja pinget täis 16. sajandi Hispaaniat käsitlevat raamatut. Autori väitel kirjutab ta oma ajaloolisi fiktsioone samal põhjusel, miks loeb ise sarnaseid teoseid: igatsusest mineviku emotsiooni järele. 
Lugejad imestavad oma raamatuvastukajades selle üle tihti, et autor ei olegi täisvereline hispaanlane, kuigi tunneb hästi selle maa ajalugu ja rahva hinge. Sünnilt on ta küll pooleldi hispaanlane, kes aga elab teismelise east alates Ameerikas Põhja-Californias. Hariduselt kaunite kunstide magister, keskendunud renessansiajastule.
Kirjanikku iseloomustab võime kaevuda inimloomuse sügavustesse, haarata lugeja kaasa tundmatuisse põnevaisse ajaloolistesse seiklustesse. Neis raamatutes on tegelikkus põimunud müstika ja legendidega. Suurema tõepärasuse saavutamise huvides reisib autor sageli oma romaanide tegevuskohtades, uurib ajaloolisi algallikaid. Vaid legende ei saa kontrollida ja see jätab ruumi nende kirjanduslikuks tõlgendamiseks. Raamatud räägivad enamasti legendaarsetest ajaloolistest naistest, nende saatuse keerdkäikudest, varjatud saladustest, intriigidest ja inimestega manipuleerimisest.
„Mitte keegi ei uskunud, et mulle oli ette määratud suur tulevik…“ Nii algab lugu selles sündmusterohkes romaanis ajaloo ühest kõige kuulsamast ja vastuolulisemast kuningannast – sõdalasest, kes ühendas killustatud riigi, usukaitsjast, kelle kuningriik taastas inkvisitsiooni, ja visionäärist, kes saatis Kolumbuse avastama Uut Maailma. Autor manab vaimusilma ette Isabella (Isabeli) varajased tormilised aastad, kelle tõus võimule pidi muutma monarhiat, riiki ja maailma. „Kuninganna vanne“ viib meid Segovia paleedest Granada lahinguväljadele, Sevilla intriigidest kihisevatesse aedadesse ja paleekoridoridesse ning tõstab esiplaanile kõiki raskusi trotsinud erakordse naise – Kastiilia Isabella.
Olles teismelisena sunnitud koos vennaga kodust lahkuma, asub ta elama oma poolvenna kuningas Enrique ja tolle intrigaanist naise õukonnas. Näinud seestpoolt intriigidest ja vandenõudest kihiseva pahelise kõrgseltskonna elu ning osutudes tormiliste sündmuste keerises laastatud ja erinevate jõudude vahel lõhki rebitud kuningriigi pärijaks, otsustab ta tulevase kuulsa 
inkvisiitori Torquemada mahitusel abielluda armastatud, kuid mitte talle ette nähtud mehega – Aragoni printsi Fernandoga. Ühendanud Kastiilia ja Aragoni kuningriigid ühe krooni ja usu alla, seisab noor kuninganna silmitsi paratamatusega: tuleb alistuda kirikule ning fanaatilisele inkvisiitorile. Isabella alistab oma otsustavuse ja julguse ning kindla usuga ka kroonile sõja kuulutanud reetlikud Granada maurid koos nende liitlastega. Pärast ristisõda suudab ta täita mõistatusliku, kangekaelse ja kannatliku meresõitja Kolumbuse unistused.
Kuigi juba varem ilmunud, aga siiski jätk romaanile „Kuninganna vanne“, räägib „Viimane kuninganna“ meile loo Kastiilia Isabella ja Aragoni Fernando kolmandast lapsest – Kastiilia Juanast, viimasest hispaania verd valitsejannast, kes päris oma maa trooni. Ta „on sajandeid olnud müütiline ja mõistatuslik tegelane, kelle külge on kinnistunud nimetus Juana Hull (Juana de Loca). Kas ta oli legendaarne leinav lesk, kelle abikaasa kaotus segaseks muutis, või on ajalugu vääriti mõistnud naist, kes oli oma ajast ees?“
Tolle aja tavadele vastavalt anti printsessid riigivõimu tugevdamise eesmärgil mehele oluliste riikide mõjukatele meestele. Nii naiti ka 16-aastane Juana Habsburgide impeeriumi ainsa pärija Flandria ertshertsog Philippe´ga. 13-aastane Juana oli tunnistajaks reetliku ja ebamugava vastase – mauride Granada – langemisele, meresõitja Kolumbuse suurtele avastusreisidele. Pärast vaenlase alistamist asus õukond elama hunnitusse Alhambra paleesse. Kuid õnnelikku aega uues kodus polnud neiule just kauaks antud.
Vastu oma soovi abiellu antud, nagu ütleb ema, kuninganna Isabella, parandamatult haige leskkuninganna voodi kõrval, kuhu toodi printsess Juana vanaemaga hüvasti jätma enne siirdumist oma uuele kodumaale, et vahel peab isegi kuninganna toimima oma südame vastu riigi ja oma vere nimel, Juana leidis siiski ootamatu armastuse ning oli rahul oma eluga Flandrias, kuni tema saatus tegi koletu kannapöörde. Pärinud pärast venna, vanema õe ja õepoja surma Hispaania trooni, osutub ta mängukanniks võitluses trooni nimel. Samuti vandenõus oma abikaasa vastu vaenlaste, reeturist abikaasa ja ahnete hispaania grandide käes. Ta sai oma isa, kes ei ilmutanud eales kahetsust tütre vastu kordasaadetud ebaõigluse suhtes, auahnuse ja võimujanu ohvriks. Juana ei tõusnud kunagi ametlikult troonile, vaid jäi oma elu lõpuni isa ning poegade vangiks Tordesillases.
***
Viimane kuninganna. Eesti Raamat, 2009 Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Kuninganna vanne. Ersen, 2014 Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Maimu Johannson
Paepealse raamatukogu
raamatukoguhoidja