Tähelepanu! Tegemist on väga magusa looga, millesse mitmete sajandite vältel on lisandunud ka pipraterasid. Igaks juhuks võib lugeja end varustada oma lemmikmaiustustega, et vajadusel vahetult pärast järjekordse magusa peatüki lõpetamist vähemalt üks kommgi põske pista.
Eesti kondiitritööstuse eelajalugu ulatub juba 13. – 14. sajandisse, seda siis keskaegses Revalis toimetanud pagarite ja apteekriteni. 15. sajandil on pagarite kõrval linna kodanikeraamatus kirja pandud ka kaks koogipagarit.
17. sajandil tegutsesid suhkrupagarid, kes leiva- ja saiaküpsetamise kõrval pidid oskama valmistada ka maiustusi. 19. sajandi alguseks nimetati neid juba kondiitriteks.
1806 on aasta, mil Tallinnas alustas kondiiter Lorenz Caviezel oma kondiitriäriga Tallinnas Pikal tänaval kohviku Maiasmokk asukohas. See on aasta, mida loetakse Kalevi kommivabriku algusajaks. 1864 ostis kondiitriäri ära Georg Stude – järjepidevuse, kvaliteedi ja magusa lugu jätkub. 20. sajand toob juba uued kompveki-, šokolaadivabrikud, turule tulid säravad tegijad: Brandmann, Ginovker, Klausson, Effekt, Endla, Kawe, Riola, Eelis jt.
Kuidas Kawest sai Kalev, millal Karamell, Kvaliteet, Uus Kalev tegutsesid; kuidas ja millal nimekonkurssil omavahel Punane Kompu ja Kalev võistlesid, selgub ajaloo põnevatel lehekülgedel. Huvipakkuv on tööprotsesside kirjeldused, isevärki masinad, inimeste tööd ja tegemised.
Eriline on peatükk kommipaberi kujundusloost, disainist, kirjastiilidest, kondiitriettevõtte kujunduskunstnikest läbi aegade.
See on kaunis raamat. Tuttav ja omane oma maitsete, illustratsioonide poolest, ent samas täiesti uus ja tundmatu maailm meile kõigile teada tuntud ja armastatud firma loost, kommidest, šokolaadidest, maiustustest ja nende nimede loost.
***
Ilmunud: Kalev, 2006
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Helen Kena
Eestikeelse kirjanduse osakond
raamatukoguhoidja