Pavel Sanajevi legendaarne raamat „Matke mind põrandaliistu taha” on Venemaal tekitanud väga suurt poleemikat ja vastakaid tundeid. Kirjanik oli siis vaid 26 aastane, aga raamatus peituv must huumor ja 1980-ndate tõetruu kujutamine viitavad pigem küpsele ja elukogenud inimesele.
Tegu ei ole elulooraamatuga, aga Pavel Sanajevi perekonnalugu aitab raamatus toimuvat paremini mõista.
Kirjanik on kuulsa näitleja Vsevolod Sanajevi lapselaps ja tema kasuisaks oli näitleja Rolan Bõkov. Ka ema Jelena Sanajeva oli omal ajal Venemaal väga kuulus näitleja ja vanaema Elena Sanajeva puhul oli tegemist tuntud dokumentalistiga.
Paratamatult hakati otsima ja leitigi Sanajevite pereeluga paralleele ja kokkulangevusi.
Raamatu peategelaseks on haige ja vanemate poolt hüljatud Saša, kes elab Moskvas koos värvika ja kibestunud vanaema ning iseloomutu vanaisaga. Vanaema kasvatusmeetodite arsenali kuuluvad sadistlikud protseduurid ja tema „suur armastus” sarnaneb pigem vihkamisega:
„Needku sind taevas, jumal, maa, linnud, kalad, inimesed, mered, õhk!“ See oli vanaema lemmiksajatus. „Et sinu kaela sajaksid puha õnnetused! Et sa ei näeks midagi peale kättemaksu!“ Edasi tuli kombinatsioon mitmest sõnast, mille tähendusest sain ma sotti, kui tutvusin viiendas klassis käiva Dima Tšugunoviga.
„Roni välja, närakas!“
Taas kombinatsioon.
„Ole sa neetud …“
Armastatuim needus.
„Et sa lõpetaksid oma elu vanglas …“
Kombinatsioon.
„Et sa mädaneksid elusalt haiglas! Et sul kuivaks ära maks, neerud, aju, süda! Et sind pistaks nahka kuldne stafülokokk!“ (lk.12-13)
„Ennastsalgav” hoolitsus ja „armastus” lapselapse vastu lasevad elus pettunud ja vananeval naisel end ikka veel vajalikuna tunda. Ta näeb Sašas kuulekat ja isetut nukku, kelle eest saab hoolt kanda, keda on võimalik ravida ja soovi korral karistada.
Saša püüab vanaemale meele järele olla, varjates hoolega, et igatseb vaid emaga kohtumist. Poiss loob endale isikliku väikese maailma, kus ei puudu ka unistused, väikesed üleannetused ja lapselikud kavalused, aga kõige rohkem mõtleb ta surmast. Saša suurimaks unistuseks on saada maetud ema põrandaliistu taha, sest seal ei ole ussikesi, ei ole vanaema, ei ole pimedust. Seal ei oleks tal nii suur hirm, kui külmas ja pimedas hauas.
***
Ilmunud: Kirjastus Tänapäev, 2014
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Luban, et kordumatu lugemiselamus on garanteeritud!
- Raamat on ilmunud sarjas „Punane raamat“.
- Samanimeline film oli 2010. aastal 14. Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali kavas.
Ebe Otto
Pelguranna raamatukogu juhataja