Hugh Howey “Silmapete”

Howey on Ameerika kirjanik. Eesti keeles pole tema teoseid varem ilmunud, küll aga tasub fantaasiasõpradel tema raamatute lugemisega algust teha. Loodame, et järjed ei lase end kaua oodata.

Futuristlik lugu algab sellega, et õhk maal pole enam inimeste jaoks hingatav ning viimased ellujäänud on kogunenud elama hiiglaslikku maa-alusesse punkrisse. Tegu pole lihtsalt ulmeraamatuga, kus väljamõeldud olendid inimesi notivad, vaid peategelased on lihast ja luust inimesed oma igapäevaste tunnete ja soovidega. Punkris kehtivad aga kindlad reeglid, mida kõigil tuleb järgida.

Punker ise on samuti paras müstika. Korruseid on nii palju, et kulub mitu päeva kõndimist (lifti kahjuks pole) enne kui ülakorruselt alumisele pääseda (või vastupidi). Teine kummastav eripära on, et arvutid on olemas, aga kuna elekter väidetavalt nii kallis, siis kirju veavad laiali siiski inimesed (mitu päeva mõistagi!). Samas – kas asi on ikka elektris või pigem kellegi võimuniidid üritavad piirata informatsiooni liikumist.

Nagu ühiskonnas ikka, leidub ka punkris inimesi, kes küsimusi ei esita ning alluvad kehtivale korrale. Aga alati on ka neid, kes otsivad vastuseid ning ei kohku tagasi isegi surmaohus. Mõistagi on veel need, kes teavad, mis päriselt toimub ja hoolitsevad selle eest, et see jääks saladuseks.

Raamat meenutab veidi “Wayward Pines” teost, tõsi – erinevalt viimasest ei ole seal üleloomulikke olendeid, kuid raamatu keskel hakkab vaikselt tekkima tunne, et see, mis justkui näikse olevat reaalsus, pole seda mitte. Igal juhul triloogia esimene osa annab piisavalt huvitavaid vihjeid, millest veel läbi ei näri ja meelsasti jätkaks vastuste otsingut järgmisest osast.

***
Ilmunud: Ersen, 2015

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Helena Kostenok
Sääse raamatukogu juhataja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga