Amelie Nothombi järjekordne Punase raamatu sarjas ilmunud kerge, lihtsas keeles kirjutatud elamusraamat „Helge nostalgia“ viib meid koos kirjanikuga dokumentaalfilmi tegemise käigus tagasi Jaapanisse pärast 16 aasta pikkust eemalolekut ning aasta pärast Fukushima 2011.aasta katastroofi, mis tegelikult muutis Jaapanit väga palju. Ka inimesi, kelles enam ei ole endist muretust. Teemaks on emotsioonid taaskohtumisel lapsepõlve- ja noorusmaaga ning inimestega, kes olid neil eluperioodidel kirjaniku jaoks olulised.
Kirjanikku paneb mõtlema jaapani kultuurikontekstis emotsioonide väljanäitamise sobimatus. Ta tunneb kohmetust taaskohtumisel oma kunagise hoidjaga, kuid mingi hetk vallandab tõelised emotsioonid, mis kisub kaasa ka autorit saatva võttegrupi töötajad. Samuti kammitseb teda kõhklus kunagise kallimaga kohtumise õigsuse suhtes ning tolle eeldatav hukkamõist avaldatud raamatu ja nende väga isiklike tunnete avalikustamise pärast. Õnneks küll asjatu hirm, kuid see lehekülg elus osutub lõpetatuks.
Jaapanis ringi rännates kogeb Amelie nii üllatust muutuste üle kui tunneb kurbust, et tema lapsepõlve pühapaigad on teotatud, pole säilitamist väärivaiks peetud, kuid samas vaikus ja õhk on samad. Raamatust „Jumala lapsepõlv“ tuttav ning ajas muutumatuna säilinud rentsel, mis mühinal suubub kanalisatsiooni tekitab temas sellise tunnetepuhangu, mis on ümbritsejatele mõistetamatu veidrus. Selge on, et inimesel on vajadus emotsionaalselt suhestuda oma minevikuga, kuid väidetavalt on see kõige julmem tuleproov, valusalt südant lõhestav. Mitme mälestusi täis paiga muutumine sümboliseerib meie maailma nukrat muutumist, üksnes poeetilisel pole tulevikku.
Lahkumispäevaks on Amelie energiast tühjaks imetud. Tundes kergendust teda terve reisi ajal jälginud „mehaanilise silma“ sulgumisest ei suuda ta tunda ei kurbust, et peab Jaapanist lahkuma ega õiget rõõmu. Tagasilennul öösel üle Himaalaja ning silmitsedes Dzomolungmat ning tunnetades selle vaate ülevust annab ta endale vande mitte kunagi enam kurvastada ja melanhoolitseda, vaid lubab kogeda ainult helget nostalgiat.
***
Ilmunud: Tänapäev, 2015
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Maimu Johannson
Paepealse raamatukogu raamatukoguhoidja
1 thought on “Amelie Nothomb “Helge nostalgia””