Tan Twan Eng on sündinud 1972. aastal Malaisias. Ta õppis Londoni ülikoolis juurat ja töötas aastaid Kuala Lumpuris advokaadina, enne kui pühendus kirjandusele. Tema debüütromaan „Vihmaand” ilmus 2007. aastal. Teine romaan „Õhtuste udude aed” (2012) jõudis Bookeri auhinna kandidaatide lõppnimekirja ja võitis Aasia tähtsaima kirjandusauhinna Man Asian Literary Prize.
Noor naine Yun Ling on otsustanud rajada Malaisia mägismaale aia oma Jaapani okupatsiooni ajal tapetud õe mälestuseks. Ainsana saab teda plaani elluviimisel aidata Aritomo, harukordsete oskuste ja mainega mees, kes kunagi oli Jaapani keisri enese aednik. Yun Ling kuulis Aritomost seitsmeteistkümneaastase tüdrukuna. Kümme aastat hiljem, seljataga jõhker Jaapani okupatsioon ja vangilaagrikoledused, otsustab ta aedniku üles otsida. Legendaarne aednik keeldub, kuid teeb Yung Lingile ettepaneku hakata tema õpipoisiks. Sellest saab alguse teekond naise minevikku, mis on tihedalt põimunud tema paljukannatanud kodumaa ajaloo saladustega.
Romaanis põimuvad tegelaste minevikud ja meenutused. Keeruliste ajaloosündmuste kõrval läbib romaani keskse teemana jaapani aia teema, mis lisab teosele värvi, rikkust ja maagiat.
Aedade kujundamise komme oli alguse saanud Hiina templitest, kus seda tööd tegid mungad. Aedu loodi selleks, et matkida paradiisi ideed hauataguses elus. „Sakuteiki’s“ mainiti enam kui kord budistliku universumi keset Sumeru mäge ning hakkasin mõistma, miks nii paljudes aedades mida ma Jaapanis olin näinud, oli kesksel kohal iseäralik kivimoodustis. Mäed olid Jaapani geograafilistel ja tundeelumaastikel tähtsal kohal ning sajandite jooksul oli nende olemasolu Jaapani luulesse, folkloori ja kirjandusse tunginud./ lk 95
***
Ilmunud: Varrak, 2015
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Tiina Saar
Nurmenuku raamatukogu raamatukoguhoidja