Endo Shusaku teos “Vaikus” on otse jaapani keelest tõlgitud eesti keelde. Tõlkijaks oli Jaapanis õppinud ning hetkel Tallinna Ülikoolis õppejõu ametit pidav Margit Juurikas. Õpilasena õppis ta Jaapani teatrit ja kirjandust ning õppejõuna õpetab jaapani keelt. Seega on tõlge eesti keelde asjatundja poolt. See võimaldab tõlkida ka mõningaid kultuurilisi iseärasusi eestlastele arusaadaval moel, mis teeb raamatu lugemise ladusaks.
“Vaikust” peetakse Endo Shusaku üheks parimaks teoseks. Eestikeelse trüki eessõna on Martin Scorsese poolt kirjutatud (tõlkinud Tiiu Tälli). Seda seetõttu, et aastal 2016 ilmus raamatu põhjal tehtud film. Filmirežissöör oli raamatust niivõrd lummatud, et 20 aastat peale esmakordselt raamatu lugemist, otsustas ta teha sellest filmi. Filmi ennast ma veel vaadanud pole, küll aga kiikasin treilerit. Selle põhjal tõotab film tulla sama suursugune ja tundmusküllane kui raamat.
Tegevustik leiab aset 17.sajandil Jaapanis. Peategelasteks pole aga üldse mitte jaapanlased, vaid hoopiski Portugali kristlikud preestrid. 17.sajandil oli kristlus Jaapanis keelatud ning nii kristlikke võõramaalasi kui kohalikke sunniti usust loobuma läbi piinamise. Piinamise tagajärjel loobusidki mitmed inimesed oma usust. Seda tegi ka Portugali misjönär Christovao Ferreira. Portugalis kuuldi seda ning ei usutud, kuna ta oli sügavalt usklik ning poleks eales oma usku jätnud. Seega läksid asja uurima kolm preestrit, nende seas peategelane Sebastion Rodrigues. Jaapanisse jõudes avastatakse aga, et Ferreirat polegi nii lihtne leida. Otsinguil satub Rodrigues ka ise piinamise ohvriks.
See raamat pani mind mõtlema inimeste prioriteetidest elus. Raamatus oli juttu inimestest, kelle usk oli tugevam ja ei allunud piinamisele. Teised loobusid usust oma elu nimel. Kas inimesele, kelle jaoks tema usk on olulisem kui ta elu, saab midagi veel olulisemat olla? Aga näiteks – kui antakse valida usk või pereliige? Kas millegi oma elust kõrgemale panemine on ülim ja oma elu valimine on isekas? Selliseid mõtteid tekitas see raamat minus. Parimad lood ongi need, mis panevad inimese peale viimasele lehele jõudmist veel pikalt mõtlema. Küsimusi tekkis mul veel, aga kõigi nende kirjapanekuks kuluks veel kolm lehekülge…
Soovitan siiralt raamatut lugeda, isegi kui pole otseselt huvitatud ei Jaapanist ega kristlusest. Võimaluse korral vaadake ka filmi ja võrrelge kahe andeka inimese loomingut.
***
Ilmunud: Kirjastus Gallus, 2016
Tõlkinud Margit Juurikas
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Pille Aas
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja