Fredrik Backman “Vanema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust”

Raamatu peategelane, seitsmeaastane Elsa on erakordselt taiplik ning terane tüdruk. Seevastu tema vanaema, kes on seitsmekümne seitsme aastane, on oma vanuse kohta äärmiselt lapsik. Koos võetakse ette igasugu hulle tempe ning vanema on oma lapselapse jaoks välja mõelnud terve muinasjutulise kuningriigi koos erinevate tegelastega. Igal öösel seiklevad nad Peaaegu-Ärkvel-Maa kuningriigis Miamas, kus tütarlaps tunneb end koduselt ning ei pea mõtlema päriselule, mis on tema jaoks keeruline ning raske. Ühel hetkel aga suleb vanaema silmad ja jääb igaveseks Miamasesse, ilma et ta kunagi sinna lapselast enam kaasa võtaks. Elsa saab aga see-eest peagi mõistma kõike, mida vanaema rääkis hoopis teisel tasandil, kui ta alustab seiklust pärismaailmas, mille vanaema oli talle ette valmistanud vahetult enne oma surma. Muinasjutt ärkab justkui ellu ning nende peategelased ei olegi Elsale nii võõrad kui ta varem arvanud oli.

Raamatus puudutakse paljusid valupunkte lapse elus nagu näiteks vanemate lahutamine, koolikiusamine (sealjuures õpetajatepoolne silma kinnipigistamine selle osas) ning lähedase surm. Samuti puudutakse kergelt sõda ja lapse kaotust näinud inimeste hingeelu. Kõik see aga on kirja pandud läbi omapärase huumoriprisma, mis ühtaegu paneb muigama ning ka korraks raamatut käest panema ja loetu üle järele mõtlema.

Minule meeldis ja julgen soovitada ka kõigile teistele hoolimata sellest, et autor ise teose lõpus olevates tänusõnades kirjutas, et raamatut loevad ilmselt vaid need, kellel on väga kahtlane maitse.  Andke siis aga hea maitsta!

***
Ilmunud: Varrak, 2018
Tõlkinud Ene Mäe

Vaata leidumust e-kataloogist ESTER

Helen Reiser-Liim
Kalamaja raamatukogu juhataja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga