Nii nagu raamat ütleb, on Flora Banksil vaid üks mälestus.
Kujutage, et järsku te teete silmad lahti ja olete peol. Teil pole õrna aimugi kes te olete, kus te olete ning miks te peol olete. Peopessa on teil kirjutatud sõbranna nimi ning käsk mitte juua. Saate teada peo eesmärgi, tutvute inimestega, kuid siis kaovad kõik viimase 3 tunni jooksul kogetud mälestused ja te alustate jälle otsast peale. Te olete peol ja teil pole õrna aimugi kes te olete, kus te olete ning miks te peol olete. Ja niimoodi iga päev. Iga 2-3 tunni tagant.
Kõik muutub hetkel, mil Drake suudleb Florat. Mingil põhjusel see mäletust ei kao. See mälestus on alles ka mitmeid päevi hiljem. Äkki see ongi lahendus? Äkki see on ravi? Äkki Flora mälu taastub? Ta peab ainult selle poisi üles leidma ja teda veel suudlema. Aga no kuna ükski asi ei saa lihtne olla, siis just puhtjuhuslikult on Drake sõitnud ära põhjapoolusele.
Teekonnast Drake’i juurde kujuneb ootamatusi täis (sest eks kõik ole ootamatu kui su mälu koguaeg restardi teeb) seiklus, mis aitab Floral õppida palju nii enda, oma pere, sõprade kui ka teda ümbritseva maailma kohta. Tal seisab ees raske ülesanne panna kokku pusle oma elust, alustades iga paari tunni tagant üha uuesti.
„Flora Banksi ainus mälestus“ ei ole armastuslugu ega kohe kindlasti mitte ka tavapärane noorteromaan. Selles on seiklust, põnevust, kriminaalsust. See on šokeeriv, hirmutav ning valus, kuid samal ajal annab palju lootust.
Soovitan seda raamatut neile, kellele on meeldinud „Sina minu kõrval ja maailm meie vahel“, „Me olime valetajad“ ja „Mõtlesin su välja“.
***
Ilmunud: Pegasus, 2017
Tõlkinud Eda-Riin Leego
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Mirjam Kaun
Eesti keelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja