Raamat jutustab tõestisündinud loo mehest nimega Lale Sokolov, kes oli sunnitud II maailmasõja aegses vangilaagris seljataha jätma oma senise, nii paljulubava elu, ning kohanduma uute oludega, mis röövisid paljudelt nende nooruse, väärikuse või ka puhta südametunnistuse.
Lugu keskendub Lale rollile vangilaagri tätoveerijana – sellele, mida tähendab olla keegi, kes päevast päeva märgistab inimesi numbritega, mis taandab nad ei millekski muuks kui pelgalt numbristatud kehaks, üheks teiste seas. Siiski, laskmata uuel elukorraldusel end murda, suudab mees oma ameti tõttu leida võimalusi teiste vangide abistamiseks ning seeläbi teha midagigi mis nende olukorda leevendaks. Eelkõige väljendub mehe soov, võiks öelda isegi et vajadus teisi abistada, tema suhetes kaasvangi Gitaga. Kui tätoveerija amet tagab Lalele nii mõnedki privileegid, siis ei saa ta jätta neid jagamast ka teistega, eriti aga naisega, kes on tema südameni jõudnud …
Ühelt poolt on see lugu holokausti õudustest, teiselt poolt aga armastusest, mis hoolimata kõigest (ja tõesti kõigest!) tärkab, vastu peab ning püsib. Lugemist saadab mõte, et kui hea on mõelda, et isegi kõige halvemast võib sündida siiski midagi ilusat. Kes kardab, et tegemist on liiga võika raamatuga, siis nii see päris ei ole. Koledaid sündmusi on kirjeldatud pigem neile viidates või mitte liialt sügavuti, seega sobib see raamat lugemiseks tõepoolest kõigile, keda huvitab ajalooliste sündmuste sidumine konkreetse inimese mälestustega.
***
Ilmunud: Hea Lugu, 2018
Tõlkinud Lauri Liiders
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Laura Tamsalu
Pääsküla raamatukogu raamatukoguhoidja