Kaks meest, kaks väga erineva taustaga meest. Neil puudub esialgu igasugune ühisosa, kuid juhuse tõttu põimuvad nende elud mingil hetkel totaalselt.
Leo on tavaline pereisa, kes elab naise ja kahe lapsega tüüpilises Tallinna külje alla tekkinud alevi ridaelamuboksis. Pealtnäha harmooniline pereelu on ammu muutnud halliks ja emotsioonituks argipäevaks. Lohutuseks põgeneb Leo internetiavarustesse, sattudes pornosõltuvusse. Samas unistab ta kohtuda kellegagi päriselt, lootes selle abil sõltuvusest vabaneda ja kogeda midagi tõelist.
Lastekodus kasvanud Karl vabaneb järjekordselt vanglast ja loodab, et nüüd hakkab päris elu. Karl unistab elust, mida tal kunagi pole olnud, et ta oleks iseenda peremees ja kõik oleks nii nagu peab. Ta soovib endale päris oma pere ja tahab seekord teha kõik õigesti. Selline unistus eeldab aga nutikat plaani.
Lugu jutustavad meile Leo ja Karl vaheldumisi. Sündmuste kirjeldused vahelduvad filosoofilisemate mõtetega. Autor on väga hästi suutnud meile luua pildi meeste erinevast mõttelaadist ja väärtushinnangutest nende keelekasutuse kaudu. Nii Leol kui Karlil on sama eesmärk – oma elu muuta, kumbki siis omal moel.
Leo:
„Ma olin oma elu tühjuse eest internetti põgenenud, sellesse tehisreaalsusesse, mis hõljus topeltirooniana meie niigi irreeaalse elukatedraali võlvide all. Ma lootsin interneti kaudu oma elu jälle tagasi saada, tagasi valguse kätte jõuda, ja seisin nüüd silmitsi totaalse pimedusega.“ (lk 102)
Karl:
„Ma olin tagasi. Mu pea lõikas paremini kui ealeski varem. Ja mul oli järsku plaan, mis viib meid kohe-kohe tolle kuldse protsendi sekka, kes ohjad enda kätte võtnud, kes ei lase ennast lükata ja tõugata, kes otsustavad ise, mida oma eluga pääle hakata.“ (lk 43)
See on põnev ja kaasahaarav lugemine, sõidad nagu kiirrongiga, millelt on võimatu maha astuda. Kõik toimub siin ja praegu, inimestega meie kõrval. Sündmustik tundub kohati pöörane, filmilik, samas ärev, ootamatusi pakkuv ja julm. See on lugu sõltuvusest, üksindusest, ahnusest, enesehinnangust, soovist muutuda ise ja muuta oma elu. Millisel määral meie tehtud otsused võivad mõjutada teiste elu.
Ja kindlasti pakub mõtlemisainet:
„Aga meile on kingitud ärkvelolek ja liikumisvabadus, ja mida meie teeme? Me magame avasimi oma kuubikutes, liigume peamiselt ainult piiratud trassi mööda, mis viib meid töölt poodi ja poest tagasi koju – mõni taim suudab oma juureniiidistiku abil isegi pikemaid vahemaid läbida! Me istume oma kirevate ekraanide taga ja laseme ennast järjest sügavamasse unne suigutada. (lk 107)
…. – vahel piisab sellestki, kui puudutad uksepiita ja tajud hetkeks, kuidas puit su sõrmedesse hingab, sa oled korraks tsüklist välja astunud.“ (lk 174)
Martin Algus (s 1973) on hetke premeerituim eesti näitekirjanik, olles võitnud preemiad kolmel Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel. Ta on vabakutseline näitleja, tõlkija, dramaturg, stsenarist ja näitekirjanik.
„Midagi tõelist“ on Martin Alguse debüütromaan.
***
Ilmunud: Varrak, 2018
Vaata leidumust e-kataloogist ESTER
Jana Must
Nurmenuku raamatukogu raamatukoguhoidja