Aldous Huxley raamatut „Hea uus ilm“ peetakse üheks kahekümnenda sajandi kõige silmapaistvamaks romaaniks, mis püsib jätkuvalt kirjanduse edetabelites. Prantsuse ajaleht Le Monde valis selle 1999. aastal sajandi 100 parima raamatu hulka.
Mihkel Mutt soovitab: “Üks kahest tähtsaimast antiutoopiast. Kui vahepeal tundus, et rohkem läheb täide Orwelli „1984“, siis praegu on selge, et maailm muutubki „heaks uueks ilmaks“. 1930-ndate keskpaiku kirjutatud teose prohvetlikkus on hämmatav. Tarbimisemaania, globalism, negatiivsete emotsioonide vältimine iga hinna eest, noorusekultus, elamine hetkes ja sotsiaalse mälu põlustamine ning palju muud on ju meile igapäevaselt tuttavad. Väga õpetlik lugemine.”
„Hea uus ilm“ ESTERis (2022); „Hea uus ilm“ ESTERis (2008); „Hea uus ilm“ ESTERis (2018)
***
Programmis osalemiseks jäta oma tagasiside kommentaarina ⇓
Kui utoopia, siis eelistan kirjanduslikult siiski Orwelli klassikalist “1984”, kuid hea lüke oli sellesse nimekirja lisada Huxley. Tänapäeva popkultuurist saaks tuua paralleeli seriaaliga “Black Mirror”. Ajupestud inimesed sunnitud tarbimiskultuuri võrku, apaatsuse kasv. Kahtlemata on ses teoses mõtteainet ka tänases kontekstis.
Mulle meeldis see raamat. See on kirjutatud kaua aega tagasi, kuid sellel on palju paralleele meie kaasaegse reaalsusega. Konsumerismi käsitlevad lõigud tekitasid minus palju vastukaja. See on meie ühiskonna suur problem, massilist tarbimist isegi reklaamitakse. Huvitav, kas me jõuame mitme aastakümne pärast hämarasse düstoopilise maailma.
Umbes 90 aastat tagasi ilmunud düstoopia tundub tänasel päeval pisut ajast ja arust. Liiga otseütlev minu jaoks.
Aga jätkuvalt mõjus.
Mõjuvalt võigas kirjeldus n.ö inimeste kloonimisest.
Süžee arendus muutus tüütuks.
Visionääri puhul ei ole mõtet arutada mitu aastat tagasi see kirjutatud on. See on antropoloogiline analüüs ja ennustus, täiesti veenev ja kehtiv. Ei ole kuskilt näha, et maailma sinnapoole teel ei ole.