1922. aastal esmakordselt ilmunud „Ilus ja neetu“ on autori teine romaan. Selle romaani tegelased põhinevad suures osas kirjaniku enda isiklikel suhetel ning abielu Zelda Fitzgeraldiga.
Romaani tegevus algab 1913. aastal, kui Anthony Patch on 25-aastane. Anthony on haritud noor mees, kelle elu sisuks on sõpradega koos väljas käimine ja filosofeerimine. Samuti on ta veendunud, et ta ei abiellu kunagi, kuni ühel päeval kohtub ta kauni Gloriaga. Ta ajab Gloriat taga, kuni nad lõpuks abielluvad.
Väliselt tundub nende elu ideaalne. Kaks teineteist armastavat inimest, kes tööl käima ei pea, sest raha neil on. Tuleviku pärast nad ka ei muretse, sest ootavad Anthony vanaisa pärandust. Nii nad siis veedavadki oma päevi lõbutsedes ja pillerkaaritades ning pärandust oodates.
Päriselt on aga nende elu üsna tühi. Õige pea ei saa nad enam omavahel läbi. Pisiasjadest tekivad tülid, filosoofilised mõtisklused ei vii neid kuhugi. Problemaatiliseks muutub ka nende elustiili säilitamine, sest raha kulub ootamatult kiiresti ning oodatava pärandusega ei lähe ka kõik nii nagu peaks.
Seda aega, mis eelnes Esimesele maailmasõjale on Fitzgerald huvitavalt kirjeldanud rikka inimese vaatepunktist. Kuidas elu oligi lõbus, kui oled noor ja rikas. Sul on sõpru ja tutvusringkond on lai. Ei ole muud muret, kui seda, kuhu ja kellega õhtul välja minna. Ja kuidas kõik muutub siis, kui su elul muud sisu polegi ning ühel hetkel hakkavad tekkima suhte- ja rahaprobleemid ning tutvusringkond järjest kahaneb ning lõpuks kaovad viimasedki sõbrad, sest Anthony ei suuda end kokku võtta, et minna tööle. Tema peab ennast teistest paremaks ning leiab, et temasugune inimene ei ole määratud tööl käima. Sellest saabki tema allakäik alguse ning kirjanik on hästi näidanud inimeste mandumist.
Tegelaste karakterid ei ole siin meeldivad. Ei meeldinud mulle Anthony ega ka Gloria. Nende mõtted ja teod ei suutnud mulle hinge pugeda, aga samas oli autor neid siiski realistlikult kujutanud ning nad mingit moodi ikkagi olid köitvad. Selle raamatu lugemiseks tuleb varuda aega, et vahepeal loetu üle mõtiskleda. Soovitan lugeda nendel, kellele meeldivad rahuliku kulgemisega raamatud, sest siin praktiliselt ei toimu suurt midagi. Palju on arutlusi ning tegelaste mõtteid.
***
Ilmunud: Postimees Kirjastus, 2020
Tõlkinud: Peeter Villmann
Triinu Rannaäär
Eestikeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja
***
Programmis osalemiseks jäta oma tagasiside kommentaarina ⇓
Noor paar New Yorgis on huvitatud ainult lõbust, rahast ja pidudest, kuid ei leia tõelist õnne. Mul oli kurb seda lugeda, sest neil oli potentsiaali, kuid nad jäid lõpuks pettunud ja eksinuks. See pani mind mõtlema, kuidas liigne keskendumine rahale ja staatusele võib kahjustada inimeste õnne ja suhteid.
Jäi minule igavaks. Liiga vana, et erilist emotsiooni saada.
Raamatuga seotud emotsioonid: äratundmine, vastandumine, imetlus.
Kui see on su esimene antud autori raamat, siis oleks vast hea, kui vaadataks ka filmi “Suur Gatsby”, et saada ettekujutus kujutatavast ajastust. Kui teised Fitzgeraldi raamatud on varem loetud, kipub see raamat tüütavaks muutuma, sest kulg on ettearvatav.
Sajanditagune New Yorgi jõudeelu vaimukas kujutamine. Kõnetab jätkuvalt, sest inimloomus pole muutunud.
Kurbus selle üle, kuidas noored hävitavad oma elu.
Jõudeelu elavate rikaste ja ilusate noorte lugu pidutsemisest ja elu nautimise ning elu põletamisest. Seda kõike ajalooliselt täpselt kujutatud New Yorgis Esimese maailmasõja aegu.
Rikaste noorte elu nautimine ja pidutsemine. Minule raamatu lugemine jai igavaks, sest koik oli juba ette teada.
Soovitan raamatut sajanditaguse USA ajaloo huvilisele.
Siberis Altais Katumi jõe ääres sain mesilas olles silitada sooblinahka. Mäeküljel olid tuuldumas kümned karunahad. eakas perenaine oma 16aastase tütrega olid karuliha hakkijad. Pereisale olin andnud mõned nitroglütseriini tabletid südamehäirete jaoks. Aasta oli 1973.
Sooblikasukaga 30aastane USA iludus koos oma ratastoolis haige alkohoolikust päritud miljonitega mehega.
Tüüpiline ameerikalik lugu etteaimatava sisu ja lõpuga. Paraku on aga sama ellusuhtumise ja eluviisiga noori-vanemaid ka tänapäeval küllaltki palju. Ju iga põlvkond oma teadmiste ja oskustega areneb, aga ellusuhtumine mitte.
F. Scott Fitzgerald oli ameerika kirjanik, keda peetakse üheks kahekümnest 20. sajandi tuntumast kirjanikust (Wikipedia).
Kurb, hirmutav ja hoiatav allakäigutee!
Suurepärane 1920-ndate aastate Ameerika elu-olu kajastus, soovitan. Nautisin just kõige enam autori poolt loodud üldist atmosfääri.
Kurb. Kaks noort. Miks nende elu selliseks kujunes. Mees kaotas varakult vanemad. Naine oli ärahellitatud. Pärandus võimaldas neil elada jõudeelu. Nad ei toetanud teineteise eneseteostust, pigem takistasid seda. Mees oli nõrk, temast sai alkohoolik. Naine ei tahtnud olla abikaasa, vaid abielus armuke.
Pilguheit saja aasta tagusesse New Yorgi kõrgklassi ellu suhtumisse ja pidutsemisse.
Nukraks teeb sellise elu tühisus.
Raamat armastusest ja õnne otsingust. Ajastu romaan, mida on põnev ka praegu lugeda. Elutempo ja väljakutsed võivad olla ju muutunud aga valikud, mida ollakse valmis tegema on millegipärast suht samad. Raske on rikkaks saada ja raske on rikkust hoida.
Üsna huvitav raamat, mis heidab pilgu 1920-ndate New Yorgi ööellu, tolleaegsete noorte ellusuhtumist töösse ja teistesse inimestesse. On romantikat ja kurbust.
Peategelase Anthony elu kulgeb pidutsedes, elab vanaisa rahast. Tööd ei tee, vahepeal küll kirjutab, aga seda ei krooni edu. Alkoholi ja kakluste tagajärjel on 35-aastaselt invaliid. Tühi, raisatud elu.
Soovitan varuda aega ja kannatust. Tegevus toimub sada aastat tagasi, ajastule omases tempos.
Noor inimene vajab tegevust, tööd, huvisid.
Alati peaks jätkuma tahet, jõudu ja enesekindlust ahvatluste voolust lahti rebimiseks.
Väga ladusalt kirjutatud raamat, mis on täis rõõmu ja palju kurbust. Peategelane Anthony naudib elu lõputute pidustustega ja on kindel, et oma elu jooksul vajamineva raha saab kõik oma rikkalt onult. Aga elul oli varuks mitmeid üllatusi, mis viisid Anthony allakäigu trepile ja sealt enam ei olnud tagasiteed.