Kruusa Kalju (sünd. 1973) värske värsikogu „Üleelamiste vanake“ sisaldab valdavalt 2018.‒2021. aasta loomingut: valdavalt ajalises järjestuses (kuigi vahel on sohki tehtud), valdavalt pere- ja argielust, valdavalt kolmerealiseid lühilaulusid. Kruusa Kalju üldse kaheksas uudiskogu, ning esimene läbivalt mĕĕdulistes värssides, luuletaja sănutsi „taktilist värsisüsteemi“ katsetades. Värsikogu sünnil on oma osa elatud elul, luuletaja tŭlgitavail jaapani moodsail tankadel, 2018. aasta kevadel kirjandusfestivalil HeadRead tänutäheks saadud taskumärkmikul, ning last but not least 2019.‒2021. aastaks pälvitud kirjanikupalgal. Ahjaa, eesti tähestikku on Kruusa Kalju rikastanud tähtedega ă, ĕ, ĭ, ŏ, ŭ ja ў (häälduvad need kummalised kriksadrullid ŏnneks täiesti tavalise õ-na).
***
Programmis osalemiseks jäta oma tagasiside kommentaarina ⇓
See võiks olla tore täiendus gümnaasiumiosa (pool)kohustusliku kirjanduse lahtrisse! Idamaine kultuur köidab ju paljusid noori: ja Kruusa Kalju kogus on ka säärast vaibi. Küll värsside vormilt ja lakoonilisuselt, küll “kriksadrullide” poolest. Teemadki tänased: kõlama jäi lapsevanema mure tütre nutisõltuvuse pärast, sest kerkib luulekogus esile korduvalt.
Kalju Kruusast ma enne selle raamatu lugemist mitte midagi ei teadnud, aga tema stiil mulle meeldib ja kui mõni tema raamat veel ette satub, siis kindlasti loen. Täitsa muhedad olid tema lastekasvatuse-teemalised luuletused 🙂
—————————-
Inimestele vastutulemine on vastuoluline –
mida rohkem vastu tulen,
seda rohkem vastu olen.
Kalju Kruusa nime olin kuulnud, aga ühtki tema raamatut lugenud ei olnud.
Luuletused on vahvad ja teravmeelsed.Mõne reaga saab palju öeldud.
Soovitan ka neile, kes tavaliselt luulet ei loe.
Vaimukad riimid elust ja perest. Panevad kaasa mõtlema.Sooviks veel lugeda Kalju Kruusa luulet.Soovitan.
Soovitan neile, kel meeldib sõnadega mängida. Samas tekib ruttu küllastus – võiks lugeda samas tempos, kui autor neid kirjutab – eeldan, et ühekaupa ja üldse mitte iga päev.
Sõnamängud köidavad, sest nendes on nutikust ja huumorit: “Lastel õnnestub ahvideks kehastumine suurepäraselt – saavad olla nemad ise vabalt vaarisa moodi. ” (lk. 23)
Soovitan eelkõige sõna- ja mõttemängude tõttu igapäevakasutuses olevate väljendite ümber.
Huvitav oli, kuidas nii väheste ja vigurlike sõnadega on võimalik lugeja silme ette maalida nii koroona-aeg kui lapsekasvatamise kogemused!
Luulekoguks seda ei pea, pigem värssideks
Mulle meeldib, et väheste sõnadega on õnnestunud autoril edasi anda paljut, kokku võtta mingi perioodi või olukordade meelolu. Raamatus on palju eneseirooniat, aga see on esitatud õnneks kergelt ja ei hakka tüütama. Võib olla loeb siin ka see, et tunnen autorit ja lugedes kujutan väga hästi ette, kuidas ta oma kirjutatut ise ette loeks, rahulikult tasasel viisil, isegi kui teemades näikse olevat ka tugevamaid emotsioone või teatavat traagikat.
Vaimukad lühiluuletused luulest, kirjutamisest ja elust. Sageli on juttu tütrest. Esineb sõnadega mängimist.
Hea kerge lugeda. Autor on vaimukas, muhe ja vahe.
Sündinud humorist. Luule pole just igaühe asi, aga nagu ütles Vestmann: “Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päiwil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk wõtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu .,Pisuhänna” läbi ja õpin sealt tarwilikud kriukad kätte.”
Elutarkused põnevas vormis\huumori võtmes.
Aitäh lugemissoovituse eest!
Esmapilgul niisugune modernne luuletaja, aga arusaadav ka küpsemas eas lugejale. Sündinud samal aastal, kui mu tütar. Teemad ka kesk- ja vanemas eas paremini arusaadavad. Täishäälikud kõik täpitähed (krisatrullid)
Neid võib lugedes asendada õ tähega.
Mõned meeldivad näited:
Nii ja naa
Ennast käsitlen veo- ja künnihobuna
aga esitlen tobuna, teisest küljest jobuna,
võin kiletiivselt kas sipelgat ja mesilast
ju mängitseda
kuid rööpselt kas polüüpselt või amööbselt
hingitseda.
Oeh mu tütar on igavuse etalon
mu ema on üksinduse veteran
mu naine on tujude emotikon
Minu osa on olla tulipunane
hädaabi telefon
Lõbus lugemine igatahes, kes need tekstid ette võtavad.
”KUI OLEMINE talumatult raske on,
käin ma ujulas, et ennast veidikenegi
vee peal hoida, vähemalt.” lk.40.
Mina teen sama, aitab küll.
Lihtsad salmid elust enesest. Loe kindlasti.
Lugesin tähelepanelikult, ikka muie suunurgas. Teadvustamaks, et ka nii võib luuletada, keelt luua.
Küllap olen vanamoodne mõistmaks Kalju Kruusa uudiskogu. Sõnamängud (Vanatädi soovitusi lk. 37) ivaga?
Mulle tundus, et autor justkui narritas-õrritas lugejat.
Humoristlikud ja nutikad mõtteterad. Kirjanikupalk on nii rahakotis nii priske, et vajutab püksid rebadele. Naistemees – elab ema, naise ja tütrega. Puder võib oodata, sest nutiuudised tuleb neelata tulipalavalt…
Omapärane kirjapilt eesti täpitähdede asendamiseks.
Mõjub hästi, soovitan neilegi, kes muidu luulet ei loe!
Väga kerge, helge, aus, tasakaalukas lugemine, olgu olukord, missugune tahes. Kindlasti lugege. No see nimi juba, vabandust… kruusa kalju.
Minu üks selle aasta lemmikraamatuid, lugesin neid luuletusi ja naersin, tundsin kaasa, kujutasin olukordi ette, elasin samu asju läbi. Koroona ajal tuppa ja argielu võlude-valude kätte vangistatud luuletaja sõnaks saanud vabanemispüüded. “Mind ei paelugi kauged mandrid, /–/, olen käsist-jalust seotud isikliku eluga.” Nii tõsi, nii valus, nii eluline… See luuleraamat peaks kindlasti olema ka näiteks kooli soovitusliku kirjanduse hulgas.
Kalju Kruusa “Üleelamiste vanake”
Kruusa Kalju mängib: sõnadega ja tähtedega lausa…
Kokku tuleb igasugust.
Näiteks nii:
Mu püstitatud Maslow’ püramiid ju sai tipust päris lai,
aga ahas alus jäi
varisemis-
ohtliku-
ks.
Kruusa Kalju varjunime all kirjutab Jaanus Valk. Ta jagab lugejatega oma igapäevaelu rõõme ja muresid. Autor kasutab tavalise õ asemel “kriksadrulle” ning teeb tahtlikke õigekirjavigu. Arvan, et need veiderdused ei muuda tema luulet sügavmõttelisemaks, vaid rikuvad eesti keele ilu.
Lühikesed värsiread luuletaja igapäevaelust, mis mõjuvad uudselt ja huvitavalt. Luuletaja annab võimaluse vaadata asju, mis iga päev meid ümbritseb natuke teise pilguga ja teises keeles.
Kahjuks ei lähe mulle peale selline uuenduslik lähenemine luulele (kui üldse seda luuleks nimetada). Seekord jäid emotsioonid nulli. Kas kõiki mõtteid on vaja ikka kirja panna ja seda luulena esitleda?
Soovitan lugeda, sest raamatus on kenasti sätitud kokku tuntud sõnu väga omapärasel viisil. Lõbus ja tore! Elu on ikka ja alati elamist väärt! “Laps on Trooja varss….”
Vaimukad ja teravmeelsed tähelepanekud elust enesest. Nautisin autori lühivorme ja täpseid sõnastusi.
Lihtsad, tabavad nopped elust. Päris mitu luuletust sai salvestatud. Hea raamat, mida hoida riiulil ja avada suvalisest kohast.
Soovitan lugeda. Sõnamängud on väga toredad. Äratundmisrõõmu jätkus päris palju ja pani kaasa elama.
Soovitan, hea puhkepausiks. Uue lapsevanemana kõnetasid pere argielu teemad ehk siis tekkis samastumise tunne.
Kohe üldse ei meeldinud ja minu jaoks on ikka täiesti arusaamatu mille järgi neid kirjanikupalga saajaid valitakse. Selline tekst, mida ootaks mõne lapse käe alt, aga mitte täiskasvanud mehe sulest. Rääkimata ilmselt tahtlikult tehtud kirjavigadest, ilmselgelt välja pigistatud ridadest ja väljamõeldud tähtedest. Saan aru, et tal on ilmunud veel päris mitu raamatut, aga need jäävad kohe kindlasti minu poolt tulevikus lugemata.