Kerttu Rakke psühhoanalüütilise alltooniga romaan „Häbi“ annab lugejale ausa läbilõike häbimehhanismi karistavast toimest, mille eesmärk on panna tõrjutud, katkised või jäigast normaalsuse mallist väljaheidetud tundma igavest süüd oma olemas olemise pärast.
Eesti ilukirjanduses on see üks väheseid romaane, mis avab häbi mõisted selle erinevatel tasanditel, näitab selgelt, kuidas häbimehhanismiga on seotud põlvkondlikud suhted, üksindus ja seksuaalsus ning kuidas häbil on võim röövida nii iseseisvus, enesekindlus kui optimistlik tegutsemisvõime.
***
Programmis osalemiseks jäta oma tagasiside kommentaarina ⇓
“Häbi “ uskumatu lugu , kohati eemaletõukav, keeruline et mõista .
Parem kui raamat oleks lõppenud poole peal mitte aga seal kus lõppes.
SElles teoses on KerttuRakke kirjutanud meie uhiskonna praegustest probleemidest(vaesus,elanikkonna kihistumine,ametnikke paljasus, kadedus ,oelus. viina tarbimine. haiged lapse,d hooldekodude elu).Oma kogemustest voin kinnitada,et kui on vana inimene,siis arvatakse,et ongi debiilne. Kirjanikud ,olge julged meie elu kitsas kohtadest kirjutama! Edu teile!
Mis see nüüd oli? Seda ei osanud küll oodata. Olen mõned Kerttu Rakke raamatud ka varasemalt läbi lugenud, aga see siin oli midagi hoopis teistsugust. Raamat, mida ei suuda käest panna, kuigi tead, et midagi head tulla küll ei saa. Ja siis liigud mööda spiraali… allapoole ja allapoole… Aga käest raamatut panna ei suuda.
Kui üks raamatupealkiri iseloomustab üht raamatut suurepäraselt, siis täpselt nii on see “Häbi” puhul – paremat pealkirja sellele raamatule leida oleks raske. Täitsa huvitav oleks teada, mitu korda sõna häbi selles raamatu läbi käib.
Ja me kõik suudame ette kujutada häbitunnet…
Soovitan. Minu meelest Kerttu Rakke kõige parem teos. Psühhoanalüütiline romaan sõna jõust, üksinduses, hoolimatusest, teiste inimeste ärakasutamisest. Kahjuks on see romaan realistlik.
Julgen soovitada. Raamat on kaasahaarav, paneb mõtlema kui palju on sõnal jõudu ja kuidas võib määrata inimese saatust.
Ma arvan, et kõik me oleme kogenud oma elus häbi. Edasi minna püsti päi, vabaneda häbitundest aitavad meid perekond, sõbrad, sugulased. Aga kui neid ei ole läheduses ja sa oled keerulises olukorras jälle üksi jäänud? Mõtlemapanev.
Hästi kirjutatud ja kergesti loetav lugu Nadkast, keda kasvatas vanaema, hiljem aga asus elama tädi juurde.
Kui laps elab koos laitusega, siis õpib ta end häbenema ja põlgama. Kui laps elab koos kiitusega, siis õpib ta enesekindlust, on aktiivne ja tegus. Nii lihtne on väikese inimese elu n.ö. tuksi keerata.
Kerttu Rakke on niivõrd ehedalt kirja pannud häbi- ja süütunde ning kui suurt rolli need ühe inimese elus mängida võivad. Juba väikse lapsena häbiga üles kasvanud Nadka elus ja mõttemaailmas on häbil terve tema elu vältel oluline koht. Ühelt poolt väga traagiline lugu, teisalt jällegi väga olmeline. Kuigi loodetavasti on vähestel elu niivõrd käest ära läinud nagu seda läks peategelasel, siis natuke Nadkat on paljudes meis.
Suurepäraselt kirjutatud teos, kindlasti soovitan!
Kuigi raamatu teema oli täiesti masendav, siis kirjutatud on see nii hästi, et enne raamatu lõpuni jõudmist oli seda praktiliselt võimatu käest ära panna. Kuna raamatu aluseks on tõestisündinud lugu, siis on ikka päris õudne mõelda, et sellised inimesed on meie ümber päriselt olemas või sedagi kui palju neid üldse olla võib. Mõtlemisainet jätkub veel päevadeks. Kuid oluline on mõista, et oma lapsega suhtlemine ja tegelemine on väga vajalikud tegevused, seda eriti tänases “nutimaailmas”.
P.S. Raamatu kirjeldused olid nii head, et kogu aeg jooksis silme ees nagu film – Nadka korter, Nadka teleka ees istumas, Lasnamäe jne.
Soovitan lugeda, raamatus lihtne keel ja põnev lugu. Raamatut oli väga mõnus lugeda – see sukeldub lukku ning jälgides kangelaste iseloomu on väga arusaadav, et lugu on kaasaegne. Tekib tunne, et jutt on justkui jutustatud kahe sõbranna vahel.
Kerttu Rakke “Häbi”
Seda raamatut on väga-väga raske lugeda. See on sünge, sirgjooneline, kurb ja painav. Häbitunne käib inimolemusega kaasas, see on kasvatusega tekkinud tunne, sest pidevalt antakse hinnanguid ja kui hinnang on negatiivne, siis leitakse kohe võimalus midagi häbistavat või alavääristavat lisada.
Kerttu Rakke kirjeldab oma raamatus pea igal hetkel ettetulevaid häbisid. Näiteks isegi “valede” raamatute lugemisest võib süümepiinad saada.Ja häbi tundma hakata. See siin on hästi kirjutatud raamat, aga vastik-vastik-vastik! Masendav, ängistav.
“Häbi” kõneleb Nadkast, kelle ema teda sünnitades suri ning Nadka jäi vanaema kasvatada, pahatahtliku vanaema, kes kogu aeg tüdrukule kordas, et ta tütretütar on neetud. Ta kasvatas lapselast vihkamise vaimus, süüdistades teda oma tütrelt elu võtmises. Nadka, sündides sohilapsena, sünnitab ka ise sohilapse, liitpuudega tütre. Kuna ta tunneb iga asja pärast häbi, ei saa ta oma eluga hakkama. Mis saab edasi?
Soovitada seda raamatut ei julgegi.
Seega: kes julgeb, see loeb!
Lugu sellest, kui palju kahju võivad teha sõnad. Lugu häbist ja sellest ajendatud enesekindluse puudumisest.
Saanud tõuke tõestisündinud sündmusest, on kirjanik juurde konstrueerinud täiesti usutava loo. See on lihtsalt loetav ning üsna sirgjooneline.
Nagu Rakke ise on öelnud, ei ole tegu sugugi lõbusa raamatuga. Lugu on päris vastik.
Boonusena kirjeldab Rakke pidevalt ajastut ja annab nii vihjeid Eesti lähiajaloole.
Värske lapsevanemana kõnetas raamat eriti – kuidas sõnad mõjutavad lapse psüühikat, eriti kui tegemist on tagasihoidliku ja kohusetundliku lapsega. Iseenda elule või õnnetu olemisele keskendudes ei märka me, kuidas teeme haiget enda lähedastele.
Uhh, raske, hirmus. Oluline lugeda, et mõista, kuhu enese alaväärtustamine võib välja viia. Kõik me saame ühel või teisel moel endaga lapsepõlvest kaasa valusaid kogemusi ja ebavajalike õpetussõnu, aga kuskilt tuleb leida see jõud, mis aitaks abi otsima minna kui reaalsus kõikuma lööb. Natuke uskumatu lugu, kuidas see alkoholi-ja narkovaba allakäik nii hull saab olla. Ennasthävitavad mõtted – meele mürk.
Erakordne analüüs häbitunde liiga suurest tundmisest, selle mõjust inimesele, hästi kirjutatud, pärast lugemist jääb pikaks ajaks järele mõjuma.
Väga mõjuv ja meeldejääv raamat sellest, kuidas häbitunde tekitamine lapsele rikub tema terve eluy, see võtab talt täielikult enesekindluse, ta ei saa mingit tegevust teha ilma seda tunnet tundmata, ei suuda teiste tegusid analüüsida.
See raamat üllatas. Soovitan väga lugeda, kuigi lugu ise väga kurb, kajastab see väga reaalselt olustikku.
Lugu toob välja, kui tähtis on lapsepõlves saadud kogemused ja käitumismustrid ning et kui ikka pidevalt alaväärtustatakse, kandub see kõik edasi täiskasvanud ellu. Sama juhtus ka peategelasega, kellele süvendati häbi tunnet lapsest saati, mistõttu oli tal raskusi adekvaatselt asju lahendada ja veel vähem teha otsuseid täiskasvanuna. Meeletu hirm ja häbi iga päev igapäevastes tegevustes.
Kerttu Rakket on kerge lugeda – jutt voolab vabalt, hea juturaamat, igav ei ole. Teose mõte oli väga selge, liigagi minu jaoks. Olin seda varem lugenud, aga ei meenunud enne, kui olin poole raamatu peal.
Kunagi lugesin ühte Kerttu Rakke raamatut (pealkirja ei mäleta), mis oli väga ropp. “Häbi” jutustab loo naisest, keda on lapsest peale maha surutud ning kelle enesehinnang on madal ja ta ei taha, et teda märgataks. Päris huvitav lugu sellest, kuidas inimene lapsest peale tunneb süüd oma olemasolu pärast.
Kirjanikul on mida öelda ja väga vajalikku. Eriti neile, kes kujundavad lapse suhtumist iseendasse, teistesse…
Köitev lugemine.
Kogu aeg hing värises. Lugesin kiiresti, et sellest vabaneda. Raamatu lõpu poole tuli lihtsalt leppida paratamatusega. Hea valik.
Alguses oli väga põnev, leidsin väga palju huvitavaid mõtteid ja võib-olla ka sarnasusi enda eluga ja mõtteviisiga. Lõpetasin aga raamatu lugemise selles kohas, kus peategelane hakkas tarvitama narkootikume oma armukesega. See tundus juba liig sellises loos.
Raamat haaras kohe kaasa,, kuigi teema oli raske. Kuigi nii olustik kui ka tegevustik oli kohati võõrastav, oli ka palju äratundmist. Meenus ka üheksakümnendatel toimunud konkreetne juhtum. Raamat äratas palju mõtteid ja emotsioone.
Raamatut soovitan kindlasti lugeda. Miks? Sellele polegi ühest vastust. Lugege läbi ja saate ise aru.
Väga hea ja kaasahaarav raamat. Samas tekitas väga vastikuid tundeid, lausa külmavärinad tulid peale. Rääkisin kohe kõigile lähedastele, mis raamatut just lugesin.