Valik luuletusi ja lugusid autori esituses.
“Hoiad käes minu esimest audioraamatut, kuhu olen valinud luuletusi ja lugusid oma raamatutest „Kaitseala“, „Emapuhkus“ ja „Viimane monogaamlane“. Neid lugusid sisse lugema ajendas mind Anu Auna dokumentaalfilm „Vetelkõndija“. Filmi vaadates kujutlesin, millised palad mu loomingust sobiksid seda saatma.
Kaamerasilma kaudu kohtusin uuesti oma kunagiste meeleolude ja mõtetega: kuulsin taas kõrvus Mohni saare lõputut lainemüha ja nägin vaimusilmas majaka plinkimist. See ühtlane valgussignaal andis natuke kindlust neil keeruliste suhete aastail, mil südametorme ei vaigistanud miski. Saarel, kus meri tuletas ennast kogu aeg meelde, oli lihtne ette kujutada, et võtan ennast kokku ja lähengi vett mööda – niisama ilmvõimatult lihtne, kui armastada jäägitult ja sõeluda samal ajal elu liivakellast välja loomingut.
Olen siia kuulamispäevikusse kogunud nende aastate luuletusi ja lugusid, et saada ka ise aru, kui mitu miili merd on juba käidud.” Kristiina Ehin
„Vetelkõndija päevikud“ ESTERis
***
Programmis osalemiseks jäta oma tagasiside kommentaarina ⇓
Kristiina Ehin “Vetelkõndija päevikud”
Audioraamat mälupulgal
Mulle tegelikult meeldib raamatuid lugeda. Seetõttu oli selline audioraamat pisut võõras. Kuulamise alguses. Unustasin selle võõrastuse ja kulgesin Kristiina luulega kaasa. Rahulikult loetud-räägitud luule. Väga ilus. Peaks nüüd ka raamatud üles otsima. Ja ka Anu Auna dokumentaalfilm on kuskil olemas.
“Tänaseks aitab…”
Autori enda poolt õrna malbe häälega loetud luuletused Mohni saarest, luigeluulinnast, emapuhkusest ja muust. Ilus kuulata.
Ilus, õrn ja habras, mille sisse põimitud ka isepäisus.
Minule Kristina Ehini luuletused vaga meeldisid. Sain neid lugedes suure elamuse.
Ilus ja väga naiselik luule, värsked kujundid, kaunis keelemeloodia. Nüüd on huvitav võrrelda, kui ainult teksti lugeda-kas autori intonatsioonid ja rõhud kaiguvad ka siis kõrvus.
Mõnus, vahetu, õrn kuulamine. Audioraamat on väga teretulnud. Meeldis autori hääl, malbe, rahulik, uinutav. Uus huvitav kogemus.
Muidugi soovitan. Lisaks Ehini imepärasele luulele saab audioraamatus nautida ka tema isikupärast häält ja lugemisviisi. Pluss heliefektid – näiteks mere loksumine – väga meeldisid. Kogumik on fantaasiaküllane, muinasjutuline: nagu argine, samas poeetiline. Nautisin sõnaseadmise ilu ja nutikaid sõnamänge. Erineva tonaalsusega lood, lõpuks väga ilus.
Autori enda loetud luuletusi oli meeldiv kuulata. Mulle meeldis luuletuste veidi maagilisse realismi kalduv teema. Kristiina Ehini luuletused on aga alati hingestatud ja luulelised.
Sugestiivse ja malbe häälega loetud luuletused. Naiselikud, emalikud, aga samas kuidagi üldinimlikud, ajatud. Luulekogud on mul ka kodus olemas ja loetud.