Esimese Harala eluloo pani Mats Traat kirja veebruaris 1961, raamatutena on neid ilmunud 1963–2011. Nüüd on autor kõik kokku kogunud, jaganud üheksasse ajaperioodi ja lisanud seni veel ilmumata epitaafe, saades kokku 513 elulugu. Üks lugu kasvab välja teisest, see on kui ennast lahti keriv Eesti elulugu, koosnedes üksikutest sõlmedest ja neid ühendavatest niitidest, mis ei tunnista aega ega ruumi. Harala on pidevuse sümbol, mis koosneb katkenud või sõlmitud inimsaatustest. Harala on Mats Traadi nimed marmortahvlil – iga eestlane oma ristikese või mälestusplaadiga tähistamas monumenti Eestile.
***
Programmis osalemiseks jäta oma tagasiside kommentaarina ⇓
Erinevad ajaperioodid,erinevad lood.Vaimukalt kirjutatud . Paljud kurvad. Mõned naljakad . Mõni tundub tuttav. Need on Eestimaa lood. Soovitan.
Oaparane huvitav teos, kus uks lugu kasvab valja teisest.ja nii valmib Eesti lugu.
Hingepugevad lood. Ei saa käest ära panna.
“Kui palju väljavabandamist, vangerdamist, vingerdamist, oli minult nõudnud elu!” võiks enamus öelda.
Palju vägivaldselt lõppenud elusid ja kurbi saatuseid. Aga see mulle meeldis – head teed ja suhkrut sisse!
Varem polnud kuulnud sellist lõpuosa.
“Harala elulood”
Soovitaks noortel lugeda. Nad saaks teada, kuidas varem elati.
Miks peab inimelus nii palju kannatusi olema? Ainult surm lõpetab.
Olin üllatunud, et ei olnud sellest midagi kuulnud. Ei võtnud just suurima innuga seda raamatut ette ega oodanud eriti midagi, aga tuli välja, et väga mõnus lugemine. Osalt äärmiselt kurb ja muserdav, tõesti hirmus lugeda vaeste eestlaste eluolude kohta. Head lühikesed lood, väga mõtlemapanevad, teised jälle kirjutatud super huumoriga pooleks. Olid üsna lihtsasti mõistetavad.