Esimese Harala eluloo pani Mats Traat kirja veebruaris 1961, raamatutena on neid ilmunud 1963–2011. Nüüd on autor kõik kokku kogunud, jaganud üheksasse ajaperioodi ja lisanud seni veel ilmumata epitaafe, saades kokku 513 elulugu. Üks lugu kasvab välja teisest, see on kui ennast lahti keriv Eesti elulugu, koosnedes üksikutest sõlmedest ja neid ühendavatest niitidest, mis ei tunnista aega ega ruumi. Harala on pidevuse sümbol, mis koosneb katkenud või sõlmitud inimsaatustest. Harala on Mats Traadi nimed marmortahvlil – iga eestlane oma ristikese või mälestusplaadiga tähistamas monumenti Eestile.
***
Programmis osalemiseks jäta oma tagasiside kommentaarina ⇓
Erinevad ajaperioodid,erinevad lood.Vaimukalt kirjutatud . Paljud kurvad. Mõned naljakad . Mõni tundub tuttav. Need on Eestimaa lood. Soovitan.
Oaparane huvitav teos, kus uks lugu kasvab valja teisest.ja nii valmib Eesti lugu.
Hingepugevad lood. Ei saa käest ära panna.
“Kui palju väljavabandamist, vangerdamist, vingerdamist, oli minult nõudnud elu!” võiks enamus öelda.
Palju vägivaldselt lõppenud elusid ja kurbi saatuseid. Aga see mulle meeldis – head teed ja suhkrut sisse!
Varem polnud kuulnud sellist lõpuosa.
“Harala elulood”
Soovitaks noortel lugeda. Nad saaks teada, kuidas varem elati.
Miks peab inimelus nii palju kannatusi olema? Ainult surm lõpetab.
Olin üllatunud, et ei olnud sellest midagi kuulnud. Ei võtnud just suurima innuga seda raamatut ette ega oodanud eriti midagi, aga tuli välja, et väga mõnus lugemine. Osalt äärmiselt kurb ja muserdav, tõesti hirmus lugeda vaeste eestlaste eluolude kohta. Head lühikesed lood, väga mõtlemapanevad, teised jälle kirjutatud super huumoriga pooleks. Olid üsna lihtsasti mõistetavad.
“Uued Harala elulood”
Mõtlemapanev raamat elu haprusest ja kaduvusest.
Veetilgas peegeldub kogu maailm. Lihtsate inimeste elulugudest koorub välja Eesti XX sajandi ajalugu. Sisuliselt on need nii elu- kui surmalood.
“Harala elulood”
Luulesse pandud elulood, mis on vägagi tõetruud, justkui elust endast võetud. Autori enda nimi ka ühte lookesse märgitud muuhulgas.
Tore lugemine, elutruu.
Teel raamatukogust koju lehitsein juba ja esimene tung oli proovida panna kokku sarnane lugu mõne kalli kadunukese kohta. Aga see oli võimatu – kallite inimeste elus tundub iga detail nii tähtis, ei suudaks teha lühikokkuvõtet peamisest. Ja ega ma luuletaja ka pole.
Lugesin 2001 aasta väljaannet – aga esimesed lood olid ju palju varem kirja pandud?! Nüüd juurdlen esimestest ja viimastest lugudest tekkinud erineva mulje üle – kas muutus autori pilk või lihtsalt muutusid ajad?
Minu lemmikud olid nee lood, mis omavahel haakusid. Ja tõesti tore oli leida kirjanikku ennast äramärgituna ühes lugudest
Soovitan lugeda, sest siis saad teada, et armastus on nagu puutükk vee all, kui sirutad käe tema poole, on ta palju sügavamal kui paistis ja hulga suurem! Umbes 10-15 reaga põhjalik iseloomustus ja inimese elulugu. On nii naeru kui kurbust, “lihtsa inimese” lood. Miks ma varem ei lugenud seda raamatut?!
Mats Traat “Vastsed Harala elulood”
Sellesse üsna väikesesse raamatusse on koondatud 168 inimese elulood, mis on kõik luuletustena kirja pandud. Niisiis: luulevormis elulood!
Harala on luuletaja Mats Traadi loodud koht, fiktsioon, samamoodi on välja mõeldud selle asukad, kes epitaafide vormis oma elust jutustavad. Nende väljamõeldud elulugude külakalmistult jutustamises, murtuna värssideks, võib näha kolme peamist eesmärki. Esiteks on ilmselge ja üsna monumentaalne taotlus läbi kirjutada eestlaste minevik, luua rahvuslikele traumakogemustele luulendatud narratiive ja sellega ühenduses teatud mõttes ka ajalugu erinevate inimsaatuste kaudu.
TARGO TOOMELA
Majandi vana veiselauta lammutades
jäin järele vahtima lahkuvatele luikedele.
Raske nõukogudeaegne aseri katusekivi
varises mulle pähe.
Vaatasin kui ettevaatlikult, ometi rutakalt
arst sulges palatiukse ja mõtlesin:
Varsti on kõik ammu…
Soovitan südamest!
See raamat oma meeletus elutruuduses peaks olema iga kodu raamaturiiulis, koguni aukohal. Vapustav! 190 Harala elulugu 190 leheküljel. Iga lugu otsekui täistabamus naelapea pihta, olgu see Jüri Nõmm (lk. 10), Serafima Bedova Bologojest, komsomolikommitee sekretär Gert Kange (178) või kümned teised. Siin on ajalugu, mälu, hoiatus, justkui õppematerjal.
Mul on hea meel, et sattusin teost lugema. Nappide ridadega edastatud elulood andsid väga kokkuvõtvalt edasi isiku elu, mis olid kaasahaaravad ja mõtlemapanevad, enamasti traagilised. Raamat pakkus sügavat lugemisnaudingut. Siiras tänu kirjanikule, kes oskas ausal ja lihtsal moel jäädvustada meie kõigi elu.
Autori luuleooming näitab tema ande mitmekülgsust.
Toredad, nii vähesega, kuid meisterlikult loodud pildid inimestest ja nende elusaatustest.
Soovitan. Omapärane. Kas uus žanr? Vaimukas.
Tahaksin enda kohta ka midagi kirja panna sellesarnast, aga selleks peaks olema sama vaimukas kui Mats Traat.
Väga meeldis. Oli luulet, oli nõuka(järgset) olustikku. Oli maaelu ja külade lagunemise traagikat. Võimaldas samastuda.
Endalegi üllatuseks ei olnud keegi seda sarja mulle varem kiitnud, ma polnud sellest õieti kuulnudki, seda suurem elamis.
Mul hea meel, et sattusin seda raamatut lugema. Lugesin suure huviga . Igal ajastul omad lood kuid samas ikkagi põhiliselt ühtemoodi. Eluteed võivad otsa saada üsna ootamatult. Imetlust pakud kuidas Traat on osanud väheste lausetega kirja panna terved elulood. Ja olen nõus, iga elulugu on tähtis.
Väga omapärane kogum luuletusi. Huvitav oli lugeda inimeste elust luulevormis. Mõni oli lühike, mõni pikem, üks oli teisega seotud seega sai ühest loost mõnikord mitu erinevat pilti. Inimeste elud kirjas kõigest ühes luuletuses, kuid võtsid tihti kokku selle peamise. Lugedes saab teada nii inimeste iseloomust ja elust kui ka aja olustikust. Soovitan lugeda.
Soovitan. Eesti elu kuldraamat, selle ajastu “elulood”. Palju lugeda ridade vahelt. Kardan, et mu lapselapsed ei mõista kõike, pole elukogemust.
Vaimustav. Tõeline leid. Missugune oskus väheste sõnadega nii palju öelda. Elasime ju ühes ajas. Nii omane, mälestusi esile kutsuv.
Mõnus lugemine kuigi algselt ei tundunud ahvatlev. Ilus rikas eesti keel. Tore sõnakasutus ja võrdlused. Ristõige eestlaste suhtumisest, saatustest, ajaloost. Väikese huumoriga kirjutatud, seega ei tundugi nii masendav.
Soovitan!
“Harala elulood” Huvitavalt kirja pandud elulood, igaüks unikaalne, kuigi leidub ka sarnasusi, mis on ajastule omased. Palju oli üllatavat, seetõttu soovitan lugeda just noortel, kellel ehk ka ajalugu huvi pakub.
Nendes elulugudes peegeldub minu ja minu eakaaslaste vanemate elukäik, nende võimalused ja variandid elada Eestimaal. Lugesin huviga ja kaasaelamisega.